Viimase kaheksa aasta jooksul on noorte osaluskogude arv Eestis peaaegu kuuekordistunud. Möödunud aastal tegutses Eestis 81 noortekogu, 2006. aastal oli neid ainult 14.
„Noorte osaluskogude arvu kasv näitab ühest küljest noorte suurenenud huvi kohalikul tasandil kaasarääkimise ning otsuste tegemise vastu, teisalt kohaliku tasandi valitsejate valmisolekut noori kaasata ja nende arvamust kuulata,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.
Maakondliku ja kohaliku tasandi noorte osaluskogudesse oli möödunud aastal kaasatud ligikaudu tuhat noort.
Osaluskogude puhul on tegemist eeskätt noorte omaalgatusega, eesmärgiga arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.
Noorte osalust ja kaasatust on aidanud suurendada 2010. aastal jõustunud sätted noorsootöö seaduses. Nendega määratleti noortevolikogude definitsioon ning pandi kohalikule omavalistusele ülesandeks konsulteerida noorte osaluskoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel.
Noorsootöö strateegia 2006-2013 perioodil on märkimisväärselt suurenenud ka avatud noortekeskuste arv. Möödunud aasta lõpus tegutses kõigis maakondades kokku 237 noortekeskust. 2006. aastal oli Eestis 145 avatud noortekeskust.
Noortekeskused on kohad, kus noored saavad veeta sisukalt vaba aega: kohtuda sõpradega, mängida lauamänge, kasutada arvutit, kuulata muusikat, osaleda erinevatel infoüritustel jne. Samuti toimub keskustes noorte nõustamine.
Euroopa Regionaalfondi toel on ehitatud või renoveeritud 37 noortekeskuse hoonet. Toetuste abil arendati noortekeskused mitte ainult noorte, vaid sageli terve kogukonna jaoks tunnustatud kooskäimis- ja tegutsemispaikadeks.
Aire Koik, haridus- ja teadusministeeriumi konsultant
