Vatla mõis laguneb

Vatla mõisahoone. Foto: Arvo Tarmula.

Tähelepanelikult kodanikult tulnud vihje peale uuris muinsuskaitseamet Hanila vallavalitsuselt, mida saaks vald teha Vatla mõisa seisukorra parandamiseks. Tähelepanu juhiti eeskätt mõisa peahoone vihmaveesüsteemidele, sest peahoone rõdu juures jookseb vesi katkistest torudest kohati otse seinale.

„Krohvikahjustused on kõige suuremad hoone esifassaadil, aga kogu hoone vihmaveesüsteem ja katus on viletsad. Rõduosa on kõige kurvemas seisus. Rennid ei jõua torudesse ja vesi tuleb otse sinna peale,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa vaneminspektor Kalli Pets.

„Olen seda arutanud Hanila vallavanemaga. Ei saa rääkida, et keegi oleks hoolimatu. Kõik on ju raha taga. Nad on püüdnud leida võimalusi ja teinud katuseprojekti, mis aitaks ka vihmaveesüsteemi asjus, aga nüüd on lihtsalt vaja leida raha, et seda teostama hakata,“ lausus Pets.

Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul oleks rõdu juures olevate katkiste vihmaveetorude parandamine väikesemahuline töö, kuid kogu mõisakompleksi vihmaveesüsteemide vahetus hoopis teisest suurusjärgust ettevõtmine.

Vatla mõis on mälestiste nimekirjas, mis tähendab, et selle tarbeks saab taotleda raha muinsuskaitseameti kaudu ka riigieelarvest. Petsi sõnul on lootus sealt nii mahukaks tööks küllalt raha leida praegu üsna olematu.

„Restaureerimisraha on äärmiselt tilluke. Selle töö peale läheks tõenäoliselt Lääne maakonna mitme aasta raha, aga maakonnas on avariilisi objekte palju,” ütles Pets.

Tänavu Läänemaale mõeldud restaureerimisraha on Petsi sõnul umbes 36 000 eurot.

Vallal napib raha

Probleeme on mõisas teisigi. Mõisa kõrvalhoones asuvas rahvamajas remonditi tänavu varisemisohtlikuks muutunud keldrit, kuid selle töö ajal ilmnes järgmine halb üllatus.

„Remontijad käisid siis ka saali põranda all ning avastasid, et kuna nõukogude ajal on tuulutusavad kinni pandud, on mõisa kõrvalhoone põrandatalade seis suhteliselt kehv,” ütles Peksar.

Kõrvalhoone põranda remont on praegu samuti vallale üle jõu käiv ettevõtmine. „Ma ei oska praegu isegi hinnata, kui palju see võib maksta, sest see eeldab ju tegelikult terve saali põranda ülesvõtmist ja uuesti tegemist,” lausus Peksar.

Peahoones toestusega tema hinnangul veel probleeme pole. „Praegu katus veel peale ei kuku,” ütles ta. Katuse projekt on vallal juba olemas.
Hanila loodab leida toetusraha mõnest Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta finantseerimisperioodi meetmest.

Peksari sõnul on raha leidmise korral esmatähtis panna uus katus, see aitaks vältida hoone seisukorra edasist halvenemist.

„Projekti võib kirjutada, aga oleneb, mis hoonega teha tahetakse. Kui seal tegutseb edasi kool, selleks on mõisakoolide programm,” lausus Pets.
Tänavu eraldas kultuuriministeerium mõisakoolide restaureerimiseks kokku 138 719 eurot, mis läks jagamisele 11 kooli vahel.

Hoonel võiks Petsi sõnul olla ka lisafunktsioone, millest tulenevalt saaks taotleda raha mõnest ELi meetmest. „Ehk saaks seal arendada ettevõtlust või turismindust,” tõi Pets näiteid.

Mõis võib minna müüki

Peksari sõnul on vald kaalunud ka mõisahoone eraomandusse müümist, kuid siiani on see jäänud aruteluks. Müük eeldaks ent, et uus omanik oleks valmis panustama mõisa arendamisse.

„Kui leiaks hea ostja, kes ei võtaks seda kui lihtsalt tavalist kinnisvarainvesteeringut. Mõte oleks, et tuleb tegutsev investeerija, mitte lihtsalt rahapaigutaja,” ütles Peksar.

Peale 6klassilise kooli, kus õpib algaval õppeaastal 13 õpilast, on mõisas ka raamatukogu ja Vatla külaseltsi ruumid. Probleemse põrandaga kõrvalhoone on kasutusel kultuurimajana.

Eelmisel aastal moodustas seltskond Hanilaga seotud inimesi nõukoja, mille eesmärk oli algatada diskussioon mõisa tuleviku üle. 

Nõukoja üks algatajaid Meelike Naris ütles, et nõukoda korraldas mullu septembri lõpus teabepäeva, kuhu kutsuti teistest valdadest mõisatega seotud inimesi, et anda vallavalitsusele mõtteid, mida ja kuidas võiks Vatla mõisas teha.

„Nii kurb kui see ka pole, aga kohalikke inimesi teabepäevale peaaegu ei tulnudki,” lausus Naris. „Volikogus arutati asja pärast valimisi ning siis saadi see nii kaugele, et korraldada ideekonkurss,” lisas Naris.

Hanila vallavalitsus kuulutaski tänavu kevadel välja ideekonkursi, mille raames ootas inimestelt ettepanekuid, kuidas võiks mõisakompleksi tulevikus kasutada. Konkursi lõpptähtaeg on 1. september. Parimate ideede autoritele on ette nähtud ka auhinnad.

Seni on vallavalitsusele saadetud ainult üks ideekavand. „Nädal on veel aega, aga ausalt öeldes lootus sureb vaikselt,” nentis Peksar.

Vatla mõis

• Vatla mõis rajati 17. sajandil. 1807. aastal läks Vatla mõis Otto von Rosenile. Tema ajal valmis härrastemaja, mis oli üks esinduslikumaid Läänemaal.
• Härrastemaja ümbritsev ansambel on kavandatud valdavalt 18. sajandi arhitektuuritavadest lähtudes. Ovaalikujulist esiõue piiravad kaarjad aidad ja tallid. Peahoonele liitub ilmekas kõrvalhoonete ansambel.
• Varem ümbritses kogu ansamblituumikut ka paari meetri kõrgune paekivimüür.

Allikas: Hanila vallavalitsus.