6

Juhtkiri: Tähistamata maa

Avatar

aivaronline

aivar@le.ee

LE-25-logo2

 

 

 

Nõukogude ajal Tartu ja Tallinna vahet sõites olid kõik suuremad asustatud punktid tähistatud siltidega: teele jäävad asulad valgete, teeäärsed sinistega: Anna, Mäo, Laeva, Puurmani. Siis kadus nõukogude võim ja kadusid ka sildid, küllap nii mõnigi neist lõpetas metalli kokkuostus. Pärast segaseid üheksakümnendaid on aga riigi kahe tähtsaima linna vahel kulgev maantee jälle korraliku tähistuse saanud ning teeäärseid märke lisatakse igal aastal. Varem ei teadnud sel teel sõitja näiteks, et tee läheb ka läbi Rõõsa, Kaliküla ja Valmaotsa. Nüüd teab.

Läänemaa on aga justkui kümmekonna aastaga tsüklist maas. Alles 2000ndate alguses olid siin asulad tähistatud, isegi vallasiseste teede ääres olid külasildid. Tasapisi on need kadunud, uusi pole pandud ning nüüd kobab autoga reisija Läänemaal otsekui pimeduses. Tahab näiteks Saueaugu teatritallu minna, teab, et see on Ohtla külas, aga kus see küla siis on? Ei Martna ega Kullamaa poolt tulijale anta ühtki vihjet, vähemalt mitte enne teatritalu juurde juhatavat silti. Või näiteks Linnamäe, millest läbisõitja saab asulanimest aimu alles A ja O kaupluse silti silmates. Sellesarnaseid näiteid on kümneid.

Vallajuhid ütlevad, et külasildid pole mitte kõige tähtsam ja selleks pole raha. Õige muidugi. On palju valdkondi, mis vajavad raha esimeses järjekorras: eakad, haridus, taristu… Teisest küljest ei ole kogu Läänemaa sildistamisele kuluv summa suur. Kindlasti saaks selleks mõnest programmist ka raha taotleda. Külade tähistamine siltidega sobib igasugu märksõnadega nagu maaelu edendamine või kohaliku taristu arendamine. Võetagu kätte ja tehtagu.

Külasilt ei ole tegelikult tähtis mitte ainult turistile, vaid ka omadele. Silt on küla identiteedi osa, see annab külale piiri ja vormi. Paljast bussipeatuse tähisest ei piisa. Teame ju maavalitsuse äsjase uuringu tulemusest, et suur osa peatusi on valesti tähistatud või ü

 

ldse tähistuseta. Kui inimesed, kes on korduvalt Keila ja Haapsalu vahet sõitnud, ei tea, kus asub Keedika, ning peavad sinna külapäevadele minekuks juhiseid küsima, on asjalood juba pisut sandid ja käes viimane aeg tegutseda.

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
ätt.
ätt.

Kihelkonna sildid pandi aitab küll ülejäänud vaata netist !

häirib
häirib
tegelikult on meil kõik KÜLADE piirid, mis teega lõikuvad, täna tähistatud. Kuid inimesi desorienteerib suuremate asulate – ehk siis 50 km ala tähistava asula märgi anonüümsus. Ei ütle nt. Läänemaa inimestele enamusele enne Taeblat olev silt Pälli mitte midagi, rääkimata siis mujat tulnutele. puutun pidevalt kokku väljaspoolt Läänemaad tulnutega ja kes GPS ei oma, sõidab rahulikult Haapsallu välja, sest Tallinna poolt tulles on tee ääres küll Pälli silt, siis 70 ja 50 märk ning valge asula silt, siis mingi aja pärast Kadarpiku – Taeblat ei kuskil! Nii on enamus suuremate külade ja kohtadega. Tähistatud on külade piiride lõikumine maanteega kuid… Loe rohkem »
Maa+Rott
Maa+Rott

ega meiegi kehvemad ole. A.Laikmaa majamuuseumi teeotsas tervelt 2 silti ühe posti otsas. Ülemisele on kirjutatud A.Laikmaa majamuuseumi tee ja alumisele A.Laikmaa majamuuseum+ nool. 50eurikut ikka märk ehk maksab(maksumaksa raha muidugi)

aga
aga

palka võtavad vallaväetid pidevalt välja, selle kohapealt puudust ei tunta

Täpsi
Täpsi

Haapsalu linnas pole osadel kortermajadel numbreid, majadele pannakse soojustus ümber kuid numbrit ei panda enam külge.

trackback
Läänemaa külad on siltideta | Lääne Elu
wpDiscuz