600 meetrit hirmu ja kabjaplaginat: pererahvas pääseb koju ainult üle naabri karjamaa

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

maaleht 26. juuni 2014Maaleht, 26. juuni. Repro: Urmas Lauri

Lihula vallas Poanse külas pääseb Pähkli talu pererahvas koju vaid läbi naabri karjamaa, kus kappab ringi kuni 70 hobust, kirjutab Silja Lättemäe Maalehes.

Vaidlused kodutee pärast on rahva vihale ajanud pea igas Eestimaa paigas. Probleem on üks – kodutee on kellelegi teisele erastatud, koju vabalt ei pääse.

Umbes sedalaadi juhtum kütab kirgi Läänemaal Lihula vallas Poanse külas. Ühel pool on tuntud hobusekasvatajate perekond eesotsas Hilja Vedleri ja tema tütre Eva Oberschneideriga Kaevu talust, teisel pool põline talupere eesotsas viie lapse ema Maive Põhjaga Pähkli talust.

Pähkli tallu viib tee läbi karjakopli, kus kappavad ringi Kaevu talu hobused. Pähli perenaine peab hobuseid ohtlikeks, Kaevu rahvas kinnitab, et suksud on rahulikud.

„See on meie eratee, meie erastasime selle maa koos teega. Põhja talu kasutab meie erateed, kuna neil ei ole avalikku juurdepääesu suurele teele,“ selgitab Oberscneider.

Hilja Vedler selgitab, et on pakkunud Põhjale võimalust ehitada teele nn turvakoridor: rajada kahele poole eteed aiad, et lapsed saaksid ohutult liigelda. „Miks mina pean hakkama loomapidajale aedu ehitama, tema peaks ise selle aia tegema,“ vaidleb Põhja vastu.

Aia ehitamine läheks maksma umbes 5000 eurot. Samas kohtukulud, mille Pähkli talu peab välja käima, võivad olla samas suuruses.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
kah hobuseomanik
10 aastat tagasi

Minulgi on hobused ja karjamaa. Meenub juhtum, kui autoralli ajal olid külateed kinni ja rallivaatajad soovisid minna läbi hobusekopli. Osad räsisid elektritara vahelt jõuga läbi, teised küsisid õllepurk peos “Kas need hobused kallale ka tulevad?” Kummaline ja tobe! Inimesed on loodusest ja loomadest nii kaugenenud. On veel üks seltskond, kes soovib ilmtingimata hobust nähes talle midagi suhu toppida. Olen oma hobusekoplist leidnud pooliku hapukurgi, nätsukomme ja katkise mobiiltelefoni – mittesöödavad asjad, kuid mida kõike veel on antud ja hobuste poolt ära söödud, seda võib kalleid veterinaariarveid tasudes ja looma elu eest võideldes vaid oletada… Mul on kahjuks ka kogemus “hea”… Loe rohkem »

Kohalik
10 aastat tagasi

Antud juhul ei näe probleemi, inimesed on teinud viisakad väravad, et nii nimetatud tagakiusatud pere kodus saab käia. Pole teel minuteada maksu peal ega midagi, inimesed ajavad vaid kiusu. Kutsuti telekaamera kohale, ei piisanud. nüüd vaja veel jama ajada, ajakirjanik on ka kiiksuga,pealkiri selline et karju appi.tänapäeva meedia on ikka tasemel.

Tean
10 aastat tagasi

Olen kohalik ja oludega kursis.Kaeblejad pääsevad oma tallu teist teed pidi, ilma koplit läbimata.Antud juhtum on tüüpiline kiusu aja.

Tegu
10 aastat tagasi

on t6eliste eestlastega. K6igil on ainult 6igused ja kohustused v6ime unustada. Pada s6imab katelt.

Nii...
10 aastat tagasi

Kahjuks ei ole tegemist mitte küla teega vaid vana kolhoosi ja kruusakarjääriteega. Tegelikult on ju olemas halava proua kinnistule nii öelda päris tee, mis on lastud aga võssa kasvada. Perekond Põhja oma süü, et seda teed kasutama on hakanud. Laste mitte kooli saatmine ohtliku tee pärast on vaid ettekääne, mis haiglase mõistusega inimesel pähe tuli. Ta ise käib autoga iga jumala päev tööle ( kooli lähedal). Samas on proual ju koolile lähemal asulas ka teine elamispind! Milles probleem. Kas tähelepanu vajadus ja teiste mustamine on hobiks saanud? Sõltuvuse tekitanud olla tähelepanu keskpunktis ja leida endale kaasatundjaid kellega saaks halada õhtuti… Loe rohkem »

Arvan, et...
10 aastat tagasi

Pähkli talu perenaine võiks oma lapsi loomadega harjutada,ikkagi külas, kus veel loomi peetakse.