TÄISMAHUS: Tõnis Allik: haiglareform toob euroraha Haapsallu

Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Tõnis Allik ütleb, et suured haiglad tahavad vastutada maakonnakeskuste arstiabi eest, tuues provintsilinnadesse euroraha ja noored arstid. Foto: Küllike Rooväli

Põhja-Eesti regionaalhaigla tahab Läänemaa haigla üle võtta juba sel sügisel, lubades pakkuda eriarstide vastuvõtte ja euroraha haigla uuendamiseks.

Tõnis Allik, mis huvi on ühel nii suurel haiglal nagu PERH ühe väikese maakonnahaigla vastu?

Sotsiaalministeerium valmistab ette haiglavõrgu arengukavaga uut regulatsiooni, kus püütakse leida tulevikuteed ka üldhaiglatele. Pädevuskeskused nagu PERH ja Tartu ülikooli kliinikum võiksid võtta rohkem vastutust, et arstiteenus oleks kättesaadav ka maakonnas. See on üks ajend, mis meid läbirääkimistele viib. Teisalt on mõeldamatu, et kogu see töö, mis tehakse praegu Läänemaa, aga ka Rapla- ja Järvamaa haiglais, tehakse Tallinnas, ilma et siin haiglaid ei laiendataks. Seepärast maakonnahaiglad jäävad ja kui me ei mõtle, kuidas seda tagada, on tulevikus muret rohkem. Meil on seega pigem arstiabi korralduslik ambitsioon, mis käib kohati meie enda majanduslike huvide vastu, sest lihtne on patsienti Mustamäel hoida ja ennast mitte liigutada.

Miks tegutsete juba enne, kui haiglavõrgu arengukava valmis on?

Kava on loomisel, käib euroraha kaasamise ettevalmistus. Euroraha läheb sügisest lahti, mõistlik on otsused enne teha. Teiseks, sügisel võetakse uusi arste tööle ja me tahame arvestada ka partnerhaiglate vajadusi. Pikas perspektiivis pakume arste ja lühikeses perspektiivis pakume raha. Selleks on praegu kõige soodsam hetk riigiga kokku leppida, kui palju raha on vaja ja kust raha tuleb.

Te olete rääkinud 1–2 miljonist eurost.

See summa lähtub Tartu ülikooli kliinikumi ja Lõuna-Eesti haigla vahel tehtud 2 miljoni euro suurusest lepingust. Kui PERHiga liitub 3–4 haiglat, siis nii suurt summat meil välja käia ei ole. Riik peab appi tulema. Kui omaniku staatus saavutada vaid ühes haiglas, ei piisa sellest süsteemi muutmiseks. Kui tekiks üks tütarhaigla, ei oskaks me teda sobitada meie struktuuri ja see ponnistus ehk ei tasuks isegi ära. Vaja on 3–4 haiglat.

Mis läheb Läänemaal paremaks, kui sügisel saab haiglast PERHi tütarhaigla?

Prioriteet on erialaarstide ambulatoorsete vastuvõttude laiendamine. Kõige mitmekesisem peakski olema ambulatoorse arstiabi kättesaadavus.

Praegu saab Haapsalus PERHi tipparsti juurde kiiremini kui Tallinnas. Kumba pidi järjekorrad ühtlustuvad?

Järjekorrad ei tohiks pikeneda ei Tallinnas ega Haapsalus.

Ühiste kavatsuste protokollis on üks kurjakuulutav lause: optimeerida statsionaarset arstiabi. Mida see tähendab?

Olen selle lausega pidanud rohkem silmas teisi haiglaid, kus vanast ajast on jäänud osakonnad, nt kirurgia, sisehaiguste või günekoloogia osakond. Läänemaa haigla on hea eeskuju, seal on need kaotatud ja asemele on tekitatud üldised osakonnad, kus hoitakse eri profiiliga haigeid. See tähendab, et haigla peab olema hästi hõivatud ja voodeid peab olema nii palju, kui on vaja. Haigekassa hinnakujundus näeb ette, et voodid peavad olema hõivatud 80% ulatuses. Läänemaa on selle lähedal. Lähiaastail ei peaks midagi muutuma. Kui muutub, siis peab midagi olema muutunud elanikkonnas. Üldine suund on, et statsionaarne kirurgia peaks koonduma suurtesse keskhaiglatesse, aga kuni on kohapeal kirurge, ei ole probleemi.

Kas PERHi juurde luuakse eraldi struktuuriüksus maakonnahaiglate majandamiseks?

Kui räägime 3–4 haiglast, siis on neil üks nõukogu esimees, kelle põhitööks jääbki töö tütarhaiglatega, nende üld- ja finantsjuhtimine.

Kas kohalik peaarst ja kohalik juhtkond jäävad?

Praegused juhid, kes hästi hakkama saanud, peaksid jätkama. Nende töö on haigla igapäevane juhtimine.

Milliseks jäävad nende võimupiirid?

Need ei muutu.

Kindlasti läheb midagi ka halvemaks. Mis?

Ehk läheb halvemaks arstidel, kes praegu töötavad ainult Tallinnas, aga peavad hakkama aeg-ajalt töötama ka mujal. See on võtmeküsimus. Olen küsinud noortelt tööle tulevailt arstidelt, kuidas nad vaatavad, kui peaksid mõnda aega töötama väljaspool Tallinna. Keegi pole „ei” öelnud.

Aga patsientidel?

Ei oska midagi välja pakkuda. Kontroll haigla üle kasvab.

Milles näete omavalitsuste rolli?

Kui arstid hakkavad käima maakondades, võib juhtuda, et mõni arst tahabki väiksemas linnas elada ja töötada. Tahab töötada kolmveerand kohaga Haapsalus ja veerandiga käia Tallinnas. Minu ettepanek omavalitsustele on: kuidas muuta see tee atraktiivsemaks. Kas pakkuda elamispinda või teha muid soodustusi tohtritele, kes tulevad linna elama. Kohaliku omavalitsuse roll haigla nõukogus on olla valvel, kas otsused tehakse maakonna huvides, arvestades elanike huvisid ja majanduslikke võimalusi. Regionaalhaiglal ei ole kõiges otsustusõigust. See pannakse põhikirjas kirja, millised otsused peavad olema konsensuslikud.

Kohalike põhimure on, et haigla säiliks. Kus on garantii, et te ühel päeval haiglat kinni ei pane või Tallinna ei koli?

Asutamislepingus lepime kokku, missuguse profiiliga haigla tööle jääb, kui palju on voodeid jms. See ei ole garantii 20 aastaks, sest elu võib muutuda. Mina näen Haapsalus suurt potentsiaali saada linnaks, kuhu inimesed tahavad tulla elama. Võib-olla peaks siis haiglat hoopis suurendama. Ega me tea, kuidas asjad arenevad. Sulgemise ja vähendamise plaani ei ole. Vähemalt 5–10 aasta perspektiivis. Kaugema tuleviku kohta ei saa praegu midagi öelda.

Mis haigla nimeks jääb?

Nimi võiks samaks jääda, aga kui on paremaid ettepanekuid, siis palun. Kui heaks arvatakse, võib regionaalhaigla lipp Läänemaa haigla õuel lehvida, näitamaks kuuluvust suuremasse süsteemi, aga muid väliseid ambitsioone meil ei ole. 

Kas koondamisi tuleb?

Pigem on küsimus, kuidas inimesi leida. Kõik arstid, kes juba pensionieas või selle lähedal, saavad töötada viimse tunnini, kui nad ise tahavad. Usun, et õdedele saab teha maakonnahaigla atraktiivsemaks ja Haapsalus on õe palgaga lihtsam toime tulla kui Tallinnas.

Mis oleks Teie meelest Läänemaa haigla alternatiiv ühinemisele?

Jätkata nii nagu praegu. Läänemaa haiglat on mõistlikult juhitud, haigla saab majanduslikult päris hästi hakkama. Tuld takus ei ole, kuid on pidev mure, kuidas valveid katta, kust arsti leida, kui keegi oma lepingu üles ütleb. See on nagu krooniline haigus, mis tasakesi süveneb. Mõni haiglajuht on arvanud, et tuleks noori arste jõuga suunata. Mina sellesse ei usu, pigem usun mõistlikku koostöömudelisse, kus hundid söönud ja lambad terved. Arstid saavad töötada suurtes keskustes ja käivad natuke tööl väiksemais haiglais.

Kumb on patsiendile parem, kas ambulatoorse või statsionaarse poole tugevdamine?

Statsionaarse ravi korral peab inimene nagunii kodust välja minema. Selle puhul peame vaatama, millised on riskid, milline on haigla üldine kompetents, diagnostilised võimalused. Kirurgia,intensiivne ravi on mõistlik hoida keskustest. Mis ei tähenda, et midagi ei võiks kohapeal olla. Esiteks juba sellepärast, et me ei saa kõiki patsiente Tallinna tuua. Haige peab haiglas olema nii vähe kui võimalik. Ambulatoorse ravi puhul on mõistlik, et see oleks kodule lähedal, sest 20 minuti pikkuse visiidi pärast ei ole mõistlik Tallinna sõita. Seepärast üritame ambulatoorset ravi edendada ja statsionaarset hoida, nii nagu see on.

Kas kiirabis midagi muutub?

Oleme rakendanud telemeditsiini võimalusi, nii et kiirabiõde saab konsulteerida Mustamäel valves oleva arstiga. Teatud haiguste puhul peaksime veel Läänemaa haiglaga kokku leppima, kuidas toimida. Näiteks infarkti korral on mõistlik haige kohe Tallinna tuua, sest mida kiiremini ravi algab, seda parem patsiendile.

Kui kaugele olete jõudnud kontserni loomise kavaga, et PERHil oleksid tütarhaiglad Kärdlas, Haapsalus, Raplas, Paides ja Rakveres?

Oleme üsna alguses. Meil on läbirääkimised Raplaga. Haapsaluga loodan läbirääkimisi alustada pärast volikogu istungit reedel. Järvamaa omavalitsusliidu juhatusega kohtusin täna. Nad võtavad mõtlemisaega ja kui nad on nõus, algavad läbirääkimised augustis. Meil on huvi ka Kärdla haigla vastu, aga seal on tegemist riigihaiglaga ja seal tekkis vastuseis haiglas endas. Arvati, et nad peavad jääma omaette ja tegema koostööd mitme haiglaga. Rakverega oleme rääkinud, aga neil on tehtud eelkokkulepped valdadega, kuidas edasi minna ja kui palju raha investeeritakse, siis nemad arvavad, et ootavad valimised ära ja vaatavad siis. Rakvere on ka nii suur, et meile endale hakkaks üle jõu käima, kui peame 5–6 haiglaga tegelema. Meil on huvi ka Kuressaare haigla vastu.

Tahaksime jõuda Rapla, Haapsalu ja Paidega, ehk ka Kärdlaga septembriks-oktoobriks sinna, kus meil on dokumendid ette valmistatud ja asi selge, kas asutatakse uus sihtasutus või mitte. 

Mis saab Pärnust?

Pärnu on keskhaigla ja tema jääb keskhaiglaks.

Kuhu kavatsete panna Haapsalule lubatud 1–2 miljonit eurot?

Sügisel avanevad eurorahad. Haiglatel on suur omaosaluse määr, umbes pool tuleb endal panna. Seal saaks kasutada seda raha. Üldhaiglail hoonetesse enda raha panna ei ole, parimal juhul suudavad nad aparatuuri osta ja väiksemat remonti teha. Nii et see raha on haiglahoone arendamiseks.