Haapsalu põhikooli lõpetajaist läheb esialgseil andmeil iga kuues õppima Tallinna või mujale Eestisse tugevama tasemega gümnaasiumitesse.
87st põhikooli lõpetajast peaks 14 ehk kuuendik Haapsalust lahkuma. Äraminejate arv võib veel suureneda, sest on õpilasi, kes on küll kaugemale kooli sisse saanud, kuid kes ei ole veel kindlad oma valikus.
Eliitkoolidesse plaanib minna kaheksa – Tallinna reaalkooli kolm, Nõo gümnaasiumi kaks, inglise kolledžisse kaks ja Gustav Adolfi gümnaasiumi üks. Haapsalu põhikooli lõpetajad lähevad ka Tallinna 32. keskkooli ja 21. kooli, aga ka Noarootsi gümnaasiumi, Tartu Jaan Poska gümnaasiumi ja Audentese spordikooli.
Samal ajal ootab Haapsalu õppureid vastne riigikool Läänemaa ühisgümnaasium. Miks on õpilased valinud selle, et gümnaasiumiharidus omandada väljaspool kodulinna, ei osanud klassijuhatajad öelda.
„Tugevamad on alati ära läinud,” ütles Haapsalu põhikooli 9.d klassijuhataja Reet Tuisk. „Raskuskese on selle poole, et tublid lähevad tugevamatesse koolidesse, sest tugevas koolis on tugev konkurents ja seetõttu suurem võimalus oma eeldusi rakendada.”
Haapsalu põhikooli 9.b klassijuhataja Marite Ilves ütles enda klassi õpilaste kohta, et osa lahkub seetõttu, et näiteks õde on Tallinnas või et terve pere kolib Tallinna. Audentese kooli läheb laskespordihuviline. Spordikoolis on paremad väljavaated oma alal edasi jõuda ning mugavam võistlustel käia.
„Lähevad tipud ja need, kellel on erihuvid,” ütles Tuisk.
Miks just Tallinna? Miks mitte Pariisi, Londonisse või Berliini? Tartust ma ei julge rääkidagi. Pealkiri on ju ebardlik. Sinu kommentaar on aga “puudulik”.
Kusjuures lähevadki targemad ära. Õpilased ise teavad, kes oma klassis on andekamad ja kes mitte, ning just need andekamad lähevadki ära. Mis mõttega solvuda nüüd, et su oma laps/sa ise ei ole viitsinud 9 aastat korralikult õppida? Pealkiri sobib ideaalselt.
Täitsa haige jutt Sul, vilistlane….
kust võetakse arvamus, et nõrk kool? Kool pole saanud veel esimesi lõpetajaidki kui juba selline negatiivne hoiak. See ei saa ole faktidel tuginev vaid näitab lihtsalt pahatahtlikkust.
tugevamast koolist tulnud õoilased tunnevad selle vahe üsna hästi ära. pealega, vaadake WG riigieksamite tulemusi. valdav enamus õpetajatest on WG endised õpetajad.
Kõik 4 LÜGi medalit läks endistele HWG õpilastele, kuidas siis nõrgast koolist nii tublid õpilased tulid! Oh teid rumalaid haapsallasi!
Oleks HG edasi olnud, poleks ma isegi mõelnud mujale gümnaasiumi minna. Lyg on WG järglane ja on nõrk kool, see et hoones on remont hiljuti tehtud ja kunsti (loe: lennula) lakke vistaud, ei tee veel gümnaasiumist head ja tugevat kooli.
Mujal on ikka rohi rohelisem ja taevas sinisem. Aga artikli pealkiri on solvav. Olen arvamusel, et ka siia jääb tarku. Ja osade noorte siiajäämise põhjus pole mitte rumalus, vaid vanemate rahalised võimalused.
See on olnud aastakümneid,et mitte öelda sajandeid,et ärksamad ja võimekamad lähevad kaugemale paremat haridust ja tööd otsima.
Artikli pealkiri on tõesti väga ebaõnnestunud. Mujale mineku põhjuseid on erinevaid, mitte ainult nö targemad ei lähe, vaid minnakse ka tervete peredega mujale, näiteks vanemate paremate töövõimaluste tõttu jms. Selline rasvase kirjaga noorte lahterdamine ei ole sugugi õige. Siia jäävad siiski ka mõned targemad (kasutan ajalehe väljendit), kuid ka need võivad ära minna, kui ajaleht külvab sellist suhtumist.
“Keegi ikka” kurdab, et meil on vanaldased ja tagurlikud pedagoogid. Haapsalu koolide probleem on tõesti, et siia ei tule väljastpoolt noori õpetajaid, kelle järele iga aastaga vajadus üha suureneb. Ettepanek (linnajuhtidele): tuleb leida võimalus tuua noori ja kaasaegseid õpetajaid Haapsallu, et mitmed võimekad õpilased ei lõikaks juuri läbi juba peale 9. klassi ega lahkuks selle tõttu Haapsalust (suure tõenäosusega alatiseks). Miks meil pole noori õpetajaid? Noore inimese (õpetaja) valikute aluseks on suuresti palk ja elukoht. Palk on õpetajal enam-vähem sama igal pool, aga sageli on määrav elukoha olemasolu. Kui linn garanteeriks õpetajale riigikorteri, kus vaja vaid kommunaalteenuste eest maksta, siis… Loe rohkem »
Lygi-i kohta ei tea öelda, aga pòhikooli òpetajad on küll väga kibestunud, eriti peale liitmist. Mahonil on ka raske, kui vana kaader nii pidur on ja uusi pole võtta.
väga halb pealkiri……mida siis teised õpilased järeldavad,et lollimad jäävad siia või ???
kriibib see pealkiri – nõnda ei tohiks uusi rindejooni luua!
/„Lähevad tipud ja need, kellel on erihuvid,” ütles Tuisk./
Mittetipud jäävad siis provintsi edasi? Umbes nagu pedagoogidest tipud läksid LÜG-i ja ja muu kontingent jäi HPK-sse?
Lähevad ära need, kellel on kopp ees “õppimiskallakuga” kooli kummitusena järele lohisevast pseudoelitaarsest mentaliteedist, tagurlikest ning vanaldastest pedagoogidest. Teistesse koolidesse ei minda mitte tugevama konkurentsi, vaid inimlikuma suhtumise ning kaasaegsema õppekorralduse ning -keskkonna pärast.