Leedo laevakompanii saab ilmselt veel kümneks aastaks lepingu

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Parvlaev Hiiumaa

Parvlaev Hiiumaa kurseerib tavaliselt Rohuküla ja Heltermaa liinil. Foto: Urmas Lauri

Eelmisel neljapäeval oli peaminister Taavi Rõivase juures nõupidamine, kus otsustati Väinamere parvlaevaliikluse saatus.

Kui nõupidamise tulemus lühidalt kokku võtta, püüdis majandusminister Urve Palo kaitsta majandusministeeriumi ideed, et riik peaks ehitama parvlaevad, mis hakkavad 2016. aasta sügisest sõitma mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Muhumaa vahet. Selline lahendus oleks lõpetanud Vjatšeslav Leedo ja tema äripartneri Olav Miili monopoli.

Peaministri juures oli peale Palo ka Rõivase majandusnõunik Aare Järvan. Samuti sotside raskekahurvägi: esimees, kaitseminister Sven Mikser ning peasekretär Indrek Saar.

Palo püüdis riigipraame kaitsta, aga talle tehti selgeks, et tuleb otsustada teisiti. Väidetavasti Mikser vaikis ega toetanud oma partei ministrit, Saar aga toetas Palo vastaseid. Sotside peasekretäri isa Jüri Saar oli kunagi Saare maavanem. Väidetavasti Rõivas ka pigem vaikis ega öelnud Palo kaitseks sõnagi.

Indrek Saar kinnitas neljapäeval, et nõupidamine toimus. Kommentaaridest ta keeldus.

Nõupidamisest võttis osa ka Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli ja teinegi reformierakondlane Remo Holsmer. Viimane kuulub samuti riigifirma Tallinna Sadama nõukogusse. Seli ja ka teised sadama reformierakondlastest nõukogu liikmed on suhtunud väga tõrksalt ja vastumeelselt endise majandusministri Juhan Partsi plaani, et just riigifirma Tallinna Sadam peaks ehitama uued praamid, mis 2016. aastal hakkaks mandrilt saartele sõitma.

Kui uskuda allikaid, siis eelmise nädala neljapäevani oli kõik veel lahtine. Oli võimalik, et peale jäävad poliitikud, kes soovivad Saaremaa praamikuninga Vjatšeslav Leedo monopoli kärpimist. Oli võimalik, et Leedo saab oma tahtmise.

Liisk langes peaministri kabinetis. Riik uusi parvlaevu ehitama ei hakka. Selle asemel korraldatakse konkurss, milles võivad osaleda kõik, kuid kus osalemiseks nõutud laevad on vaid ühel ettevõttel kogu maailmas. Juhuslikult on see sama ettevõte ja needsamad parvlaevad, mis sõidavad praegu mandri ja saarte vahet.

Eelmise neljapäeva nõupidamise tulemus vormus eile valitsuse kabinetinõupidamise päevakorrapunktina: majandusministeerium kuulutab juunis välja Rohuküla–Heltermaa ja Virtsu–Kuivastu liini 10aastase opereerimise hanke tingimusel, et hankel osaleval vedajal peavad olema sobivad parvlaevad (4 laeva).

Palo, kes toetas parvlaevade ostmist riigile, pandi tanki. Lühikese ministrikogemusega poliitikuna esindab ta nüüd ametlikult enda isikliku arvamusega vastupidist ettepanekut.

Palo ütles reedel ERRi hommikuprogrammile, et tal puudub kindlustunne, et kahe aastaga jõuaks praamid valmis ehitada.

„Kaotatud on niivõrd palju aega ja mul puudub kindlustunne, et kui me täna läheksime praame ostma, siis 2016. aasta sügisel ka laevaliiklus mandri ja saarte vahel käiks,” selgitas minister.

„Sellest kaalutlusest tulenevalt otsustasin minna opereerimise hankele, aga selle vahega, et kuulutame selle ruttu välja. See annab võimaluse siiski osaleda eri pakkujatel. Sealhulgas otsustas Tallinna Sadam valitsuse ettepanekul, et üks pakkujatest saab olema tema,” lisas ta.

Nagu on öelnud majandusministeeriumi kantsler Marika Priske, leidub Leedo toetajaid igas parteis.

Alles eelmisel nädalal rääkis Palo BNSile, et riik peaks ise praamid ostma.

„Teemat põhjalikult analüüsinuna võin kinnitada, et põhimõte, mille järgi võiksid saarte ja mandri vahel ühendust pidavad praamid kuuluda riigile, on õige,” ütles Palo BNSile.

Palo oli näinud Priske ja majandusministeeriumi teenistuses olnud pankuri Erkki Raasukese juhtimisel tehtud arvutusi, mille järgi saaks riik kokku hoida miljoneid eurosid, kus ehitaks ise parvlaevad. Majandusministeeriumi arvutuste järgi võiks riik ise parvlaevu omades kokku hoida 9 miljonit eurot aastas.

Riigikogu liige Kalle Laanet, kes äsja astus Reformierakonda ja on valitud Saaremaalt, ütles, et valitsuse otsus oli mõistlik.

„Minu arvates ei ole riigil kusagilt võtta 140 miljonit eurot, mis kuluks uute parvlaevade ehitamiseks,” ütles Laanet. „Küll räägiti, et seda oleks võinud teha Tallinna Sadam, aga ka see on riigifirma.”

„Riigil oleks olnud võimatu ehitada uusi parvalevu 2016. aasta sügiseks,” ütles Laanet.

Laaneti jutt, et praame poleks õigeks ajaks valmis saadud, kattub teiste riigiparvlaevade vastaste poliitikute sõnumiga.

Priske ütles kolmapäeval, et ministeerium on pidanud läbirääkimisi ühe Hollandi laevaehitajaga, kes kinnitas, et laevad jõuaks 2016. aasta sügiseks valmis ehitada.

Endine majandusminister Juhan Parts ütles, et valitsus tegi riigile kahjuliku otsuse.

„Leedo koos parvlaevade omanikega on püüdnud seda lahendust valitsusele peale suruda,” ütles Parts. „Riik peaks kulusid kontrollima selle kaudu, et investeerib laevadesse. Kokkuhoid on selge, sest riigi kapitalikulu on odavam kui erafondidel, kes praegu laevadesse on investeerinud.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments