Raudteejaam tuleks uue trassi korral umbes sinna, kus praegu asuvad mahajäetud kortermajad (vasakul). Foto: Urmas Lauri
Eelmise aasta lõpus tellis Lääne maavalitsus Sweco Projekt AS-ilt hinnangu, et teada saada, milliseid muudatusi peaks olemasolevas trassis tegema, et sõita kiirusega kuni 160 km/h. Praeguseks valminud eskiisprojekt sisaldabki raudteetrassi võimalikke alternatiive.
Trassist
Eskiisprojektist selgub, et Riisiperest Ristini pole olemasolevat trassi muuta vaja. Suurimad trassi muudatused jäävad Lääne-Nigula valla territooriumile. Soovitud kiiruse saavutamiseks tuleks teha õgvendusi endise Jaakna peatuskoha lähiümbruses ja Palivere raba põhjaservas. Töö raames analüüsiti ka Palivere raba otseläbimurde otstarbekust – sellega saavutatav 300 meetrit lühem trass ja 7 sekundit lühem sõiduaeg pole trassi nihutamisega kaasnevaid kulutusi väärt.
Et saavutada kiirus 160 km/h, oleks vaja õgvendada Palivere jaamast Haapsalu suunas olevat kurvi ca 100 m. Nagu juba eelnevalt mainitud, vajab olemasolev Taebla aleviku trass vaid väikseid muudatusi. Väljapakutud uue, läbi Taebla kulgeva alternatiivi eeliseks on parem ligipääsetavus – peatuskoht liiguks lähemale bussipeatusele ja suuremale osale elukohtadest. Ajalises mõttes Taebla uus trassialternatiiv võitu ei anna. Ridala vallas pole olemasolevat trassi muuta vaja.
Haapsalu linnas jääb trass kuni raudteejaamani samaks. Keerukam on olukord Rohuküla poole pööramisega. Läbi on kaalutud mitu võimalust: Õhtu kalda tupik, otseläbimurre läbi endise naftabaasi ala. Üks alternatiividest hakkaks kulgema Kiltsi tee ja Paralepa randa viiva kergliiklustee vahelt. Praegu tundub, et viimase alternatiiviga on tagatud nii peatuskoha hea ligipääsetavus, auto- ja kergliiklejate ohutus kui ka eraomandi minimaalne häirimine.
Mõjude hindamine
Raudteeplaneeringu järgmise sammuna kaalutakse läbi eri trasside mõju. Kaalumisele tulevad võrdselt nii sotsiaalsed, majanduslikud kui ka looduskeskkondlikud aspektid. Üheks oluliseimaks teemaks on ülesõidud ja ülekäigud ning nende ohutus. Viadukti rajamist tuleb kindlasti kaaluda Ellamaal, kus raudtee ristub Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteega.
Kuigi uute rongide põhjustatud müra ja vibratsioon on vana veeremiga võrreldes väiksem, kontrollitakse, et müra ja vibratsiooni tase jääksid normide piiresse.
Looduskeskkondlikus valdkonnas käsitletakse näiteks raudtee mõju loomade rände- ja levikukoridoridele. Planeeritava trassi vahetus läheduses paikneb ka kolm kaitstavate liikide – käpaliste, metsise ning nahkhiirte – püsielupaika. Mõjude hindamine peaks andma vastuse, kuidas raudtee rajamine neid mõjutab ja vajadusel pakkuma välja leevendusmeetmed.
Elanikele tutvustame raudteelahendusi siis, kui nende mõjud on hinnatud. Aruteludest teavitame kohalikes ajalehtedes, valdade, linna ja maavalitsuse kodulehel.
Raudtee eskiisprojekt on kättesaadav maavalitsuse
kodulehelt.
Liis Moor, Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja
Põlise Haapsalu elanikuna,tunne heameel et see raudtee asi kakkab tasa pisi lahenema.Arvan et mõitlik oleks suunata raudtee läbi endise nafta paasi teritootjumi Rohuküla peale.Kuna Rohikülas siis saavad ronkile nii Hiiumaa kui ka Vormsi rahvas, autod võib siis jätta Rohukülase.
Mul on suur mure looduskaitse all oleva vihmaussi pärast. Nemad peavad hakkama nüüd uusi tunneleid kaevama. Mis see nendele ussidrle ka maksab? Peab kaaluma veel mõju sääse vastsetele Venemaal, kuna sääsed peavad sünnitama lendama rongide pärast Venemaale( Eootsi ei suvatse neile viisasid anda).
kust sa MOOR nüüd välja kargasid,aga jah teades seda tähtede kombinatsiooni pole vaja palju aju pingutada