Emadepäeva eel rääkisid Haapsalu Pääsupesa lasteaia 5–6aastaste rühma lapsed emadepäevast, oma emast ja sellest miks on vahel raske hea laps olla.
Ema on hea ja abivalmis
Käokinga rühma lapsed kinnitasid üksmeelselt: „Minu emme aitab alati kui midagi vaja on ja ta on väga sõbralik.”
„Mõnikord, kui näiteks on mingi pidu, siis ma ei tea, mida selga panna. Mul on kõik nii ilusad asjad, aga ei tea üldse, millist panna. Siis emme ütleb.” Ja muidugi teevad emmed lastele sünnipäeva puhul alati kõige paremaid kingitusi.
Kõige rohkem soovivad lapsed, et emadel oleks aega nendega mängida, näiteks laua- või legomänge. Aga mitte ainult: „Kui ma oskaksin, tahaksin enda emmega koos kududa.”
Nädalavahetustel käiakse emme–issiga koos kinos või rattaga sõitmas.
Ema käib tööl
Kuigi lapsed tahaksid emaga rohkem koos olla, saavad nad aru, et alati pole see võimalik, sest ema peab tööl käima ja raha teenima.
Käokinga rühma laste emad töötavad koolis, haiglas, poes, kohvikus, bensiinijaamas, koduliisingus, aga ka Soome laeval või Iloni Imedemaal. Vahel peavad emad kodus ka õhtuti tööd tegema, näiteks koolilaste töid parandama.
Mõnikord on lapsed emadel ka tööl abiks — kes aitab kohvikus nõusid pesta või kes emal torte valmistada.
Kui ema õhtul töölt koju tuleb, on ta väsinud. „Kui emme töölt tuleb, siis ta on surmväsinud ega jaksa midagi teha.” Kui aga emad on natuke puhanud ja jõudu kogunud, hakkavad nad perele süüa tegema.
Lapsed teavad, et ema tuleb aidata. „Mõnikord ma lasen emmel puhata ja teen mõned tööd ise ära.”
„Emal peab aitama koristada, sest emal üksi on raske.”
Kõige rohkem aitavadki lapsed emadel koristada, aga ka nõusid pesta ja kuivatada ning süüa teha. „Mina olen aidanud kui midagi on vaja lõigata, näiteks söögi sisse porgandeid”.
Kui kodused toimetused tehtud, käivad emad õhtul trennis, vaatavad internetist, kas seal on midagi uut, lahendavad ristsõnu või puhkavad diivanil.
Kui väsinud emad ka õhtuti poleks, siis õhtujuttu loevad nad lapsele ikka.
Kummal siis on õhtuti kodus rohkem tööd, kas emmel või issil? „Mina arvan, et emmel, sest tema peab arvutist asju vaatama, aga issi istub kogu aeg teleka ees ja mängib arvutiga.”
Õige emadepäeva kink
Käokinga rühma lapsed arvavad, et emadepäeval rõõmustaks ema kaart, ilus pilt, südamed, savist tass, kaelakee või hoopis midagi magusat, nagu pannkoogid või maasikakook.
Tegelikult on Käokinga rühma lastel juba emadepäevakingid valmis, ootavad nädalavahetust. Kõikidest kingitustest kõige rohkem rõõmustaks ema aga hea laps, teavad lasteaialapsed.
Raske on olla hea laps
Kuigi kõige parem kingitus emale oleks hea laps, pole laste meelest hea olla alati nii lihtne ja vahel tuleb ikka tülisid ette.
„Ma olen kogu aeg lubanud emmele, et ma proovin hea laps olla, aga mõnikord läheb ikka segamini ja ma ei saa olla.” „Ühe aasta jooksul, ma arvan, et mingi kümme või kuus pahandust ikka on.”
Kui laps on pahandust teinud, siis riidlevad isegi kõige paremad emad ja vahel nad isegi tutistavad, annavad vitsa või panevad nurka.
Kõige rohkem riidlevad emad siis, kui tuba on koristamata, asjad lohakil, alustatud asi lõpuni tegemata, toit söömata või kui laps ei kuula ema juttu. „Näiteks ema ütleb, et pane asjad ära ja laps mängib edasi, siis ema saab juba vihaseks.”
„Kui kästakse, et mine lõuna ajal magama, siis tihti on nii, et ma ei maga ja saan emmelt riielda.”
Kui tüli on majja tulnud, siis leppimiseks paluvad lapsed andeks ja lubavad, et enam nad nii ei tee. Aga lapsed juba teavad, et ega siin päikese all midagi uut ole. „Kui minu emme oli väike, siis tema lubas oma emale ka hästi palju, aga mõnikord ikka läks tülli.”
Vanaema riidleb vähem
Laste meelest on ka vanaemad toredad ja kuigi tänapäeva vanaemad käivad tööl, siis on neil lapselapse jaoks natuke rohkem aega kui emal–isal ja vanaemadega koos saab teha teistsuguseid asju kui emaga. Näiteks kaarte mängida.
Laste meelest ema ja vanaema muidu väga ei erinegi, vanaemad lihtsalt riidlevad vähem ja on natukene vanemad.
