Galerii: HÕFFi avarongkäik

Täna avati Haapsallu HÕFF. Sellele eelnes tavapärane rongkäik, milles üritati luua õudusfilmi “Texase mootorsaemõrvad” meeleolu.

Kella seitsme paiku õhtul oli Haapsalu kaubamaja esine igati argipäevane. Ei ühtki vampiiri või muud kolli, mis vihjaks algavale õõvaajale.

Teen aega parajaks ja loen, mida HÕFFi kohta kirjutatud on. Leian ERRi portaalist Kaupo Meieli Vikerraadio päevakommentaari.

“Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid teatas hiljuti oma Facebooki-seinal, et on aselinnapea Peeter Vikmaniga korduvalt arutanud, et “õudsed filmid ei sobi Haapsallu. Erootika, armastus, ajalugu, usk – see sobib!”. Samas avaldas ta lootust, et küllap mõistab viimaks sama linnapea Urmas Sukleski,” vahendas portaal luuletajat ja ajakirjanikku Meielit.

“Võibolla on isand Karilaiul lihtsalt irooniline ja intrigeeriv väljenduslaad ning võibolla on kodanikud Vikman ja Sukles hoopis tegelased mõnest õudusfilmist, aga nagu võis hiljuti lugeda uudisteportaalist Läänlane, kajastub volikogu esimehe väljaütlemises ometi paljude haapsallaste arvamus, et õõvakinole pole selles väikses ja sümpaatses nukulinnakeses kohta. Pealegi olla elu niigi õudne,” jõuan Meieli loost veel üles tähendada, kui märkan silmanurgast mingit eriskummalist sagimist.

Autode vahelt loivab äsja ilmselt tõsise kakluse maha pidanud poistekamp, silmad sinised, käed verised, põlved lõhki. Aga mis siis! Sellised tüübid ei ole sealtkandi meelelahutusasutuste kurikuulsuse tuules midagi eriskummalist.

Õõvaasjatundja Mart Sander vaatab kella ja toriseb, et kas seekord on ta mudalinna asjata tulnud, sest kuhu on siis vampiirid end üles rivistanud. Pidu jääb ära või?

Kuid plikad taksopeatuse telefoniputka veeres panevad pealtvaatajail vere kiiremini käima, sest neist õhub miskit eriskummalist, õõvastavat. Seega, asi pole täitsa lootusetu, midagi on siiski tulemas, võivad uudistajad rahulikumalt hingata. Taksopeatuse plika vehib hanguga ning publik hakkab tunnustavalt sumisema.

Kaubamaja sissekäigu juurde on justnagu võluväel tekkinud ruudulistes särkides poistekamp. Kirved, vikat ja mootorsaag eristavad neid argipäevaselt askeldajaist. Ostukeskusesse sisenejad neist siiski välja ei tee, kuid eri meediakanaleist kohale tulnud piltnikud ja kaameramehed tormavad pildijahile.

Ja siis läheb mäsu hoobiga lahti. Plikad kriiskavad, poisid röögivad, fotokad laksivad kümme kaadrit sekundis. Lärm missugune! Pole sugugi kindel, et korraldajate väljahõigatud saemehed need kõige kõvemad tegijad on. Vähemalt esialgu on zombistunud piigad neist mitme õõvapügala võrra karmimad.

Mõnekümne minutiga on Posti tänaval rahvast murdu ning saemeestel tuleb mehiselt vehelda, et rongkäigule kultuurikeskuse esisele platsile teed murda.

Õõvaaeg on alanud.

Ahjaa! Kaupo Meiel rääkis oma kommentaaris veel, et Haapsalu tuntuim märk Valge daam, turunduse alus ja kuvandi vundament on kõige klassikalisem tondilugu. Linna, mis toitub kummitusloost, sobib õudusfilmide festival nagu aju zombi suhu.

Fotod: Urmas Lauri