Taas on alanud aktiivne aia- ja koristustööde hooaeg, kus koristatakse koduhoove ja –aedu ning usinad aednikud alustavad juba praegu pottidesse ja kastidesse lillede ja aedviljade ettekasvatamist.
Kõige selle juures on vältimatu kokkupuude mulla, kõdumaterjali või erinevate jäätmetega, kuid nende tööde puhul tihti ei mõelda, et mullas või jäätmetes võib leiduda teetanust ehk kangestuskramptõbe põhjustava bakteri eoseid.
On rida ameteid, kus teetanuseoht on väga reaalne: aednikud, päästetöötajad, politsei ja piirivalve töötajad, kiirabitöötajad, põllumajandustöötajad, veterinaarid, metsamehed, sõjaväelased jms.
Teetanuse haigustekitaja on ohtlik ainult siis, kui satub inimese organismi vigastatud naha kaudu, nagu marrastused, pinnud, loomahammustused. Eriti ohtlikud on lõike-, torke- ja rebimishaavad.
Läbi naha organismi sattunud bakter hakkab tootma väga tugevatoimelist toksiini ning haigestumist põhjustabki toksiin, mitte bakter ise.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi ei ole nakkav, kuid on väga raske haigus. Suuremate vigastuste puhul vajatakse reeglina arstiabi ja traumapunktides vaktsineeritakse inimesi teetanuse vastu.
Teetanuseoht pole aktuaalne ainult suurte vigastuste korral, vaid teetanuse bakter võib sattuda inimese organismi ka väga väikese nahavigastuse puhul (näiteks tikri okka torge). Sellistel puhkudel tavaliselt arsti poole ei pöörduta.
Seda väga tõsist haigestumist on võimalik ära hoida ennetava vaktsineerimisega. Eestis on laste difteeria- ja teetanusevastane vaktsineerimine lülitatud riiklikku immuniseerimiskavasse: esimesed süstid saavad lapsed 3, 4,5 ja 6 kuu vanuselt, järgmine süst tehakse 2-aastaselt, siis 15-16- aastaselt ja edasi täiskasvanuna iga 10 aasta tagant.
Eestis on täiskasvanute teetanusevastane vaktsineerimine lülitatud riiklikku immuniseerimiskavasse – inimesi vaktsineeritakse difteeria-teetanuse kompleksvaktsiiniga. See tähendab, et inimene, kes end vaktsineerida soovib, ei pea ise vaktsiini eest maksma.
Praegu on õige aeg mõelda selle väga tõsise haiguse vastu vaktsineerimisele. Selleks, et end lasta immuniseerida, tuleb pöörduda oma perearsti poole.
Ka välismaale reisivad või tööle suunduvad inimesed peaksid kindlasti eelnevalt tutvuma, missuguses piirkonnas maailmas missuguste haiguste vastu vaktsineerimine on oluline.
Selline info leiab terviseameti kodulehelt: www.terviseamet.ee → nakkushaigused → reisimine ja tervis.
Lea Kiis
Terviseameti Haapsalu esinduse epidemioloogia spetsialist
