15

Leidi Schmidt: Lennunumbrid ei muuda ajalugu

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Mis tahes otsuse kooli hoolekogu 21. aprillil lennunumbrite kohta ka teeb, ei muuda see Haapsalu koolide ajalugu ega sule koolimajade uksi vilistlaste ees, kirjutab direktor Leidi Schmidt. Hariduse järjepidevus ei katke ja igaüks võib olla uhke oma kooli üle.

5. aprillil Lääne Elu paberlehes avaldatud artikkel „Riigikool loeb lende nullist” ja online ‘is „Läänemaa ühisgümnaasium hakkab lende loendama nullist” on vallandanud tormilise vastukaja. Uut kooli ja selle juhti süüdistatakse kooliajaloo hävitamises Haapsalus, 1963. aasta lõpetanu Enriko sõnul aga tuhandete Haapsalu gümnaasiumi vilistlaste „fossiilideks” kuulutamises, „keda ükski Haapsalu kool omaks ei tunnista”.

Sellised arvamusavaldused on hämmastavad ja arusaamatud, kui arvestada, mida kool oma lühikese eksisteerimise ajal teinud on.

Mõned faktid Haapsalu hariduse ajaloost

Novembris 1918 otsustas Lääne maakonnavalitsus avada Haapsalus kaks gümnaasiumi, üks poistele, teine tüdrukutele. 19. detsembril alustas Anton Üksti tööd Haapsalu poeglaste gümnaasiumi direktorina ja sellest kuupäevast sai selle kooli järeltulija Haapsalu gümnaasiumi sünnipäev.

Esimest korda nimetati kool Haapsalu gümnaasiumiks 1. septembril 1919, mil ühendati poeglaste ja tütarlaste gümnaasium. 1964 valmis uus koolihoone Kuuse tänaval ja kool kolis sinna.

Riigigümnaasiumi loomisega seoses reorganiseeriti Haapsalu gümnaasium 1. septembrist 2013 põhikooliks.
18. aprillil 1990 moodustati Wiedemanni–nimelisest Haapsalu põhikoolist F. J. Wiedemanni nimeline Haapsalu keskkool, edaspidi Haapsalu Wiedemanni gümnaasium. See kool kolis kevadel 2012 Kuuse tänavale ja suleti 1. septembrist 2013 hariduse ümberkorraldamise tõttu linnas.

Wiedemanni tänava majas alustas 1947. aastal tööd ka venekeelne Haapsalu II keskkool, mille järeltulija Haapsalu Vene gümnaasium, hiljem Haapsalu üldgümnaasium, andis samuti eestikeelset gümnaasiumiharidust. 1972. aasta tulekahju järel oli ka see kool sunnitud Wiedemanni majast lahkuma. Nüüd on see kool reorganiseeritud põhikooliks.

Seega oli Haapsalus 1. septembrini 2013 lühemat või pikemat aega Wiedemanni tänaval tegutsenud kolm täiesti erinevat keskharidust andvat kooli, kõigil oma algus, oma lennunumbrid ja oma lõpp.
Läänemaa ühisgümnaasiumi lugu
26. novembril 2010 andis Haapsalu linnavolikogu nõusoleku riigigümnaasiumi asutamiseks ja lubas sõlmida haridusministeeriumi ning Haapsalu linna vahelise kokkuleppe gümnaasiumiklassidega riigigümnaasiumi loomiseks. Haridusministri käskkirjaga kinnitati Läänemaa ühisgümnaasiumi moodustamine 1. augustist 2012. Õppetöö alguseks määrati 1. september 2013, seega sai Wiedemanni 15 majja endale kodu neljas eestikeelset keskharidust andev kool Haapsalus.

8. oktoobril 2012 asus tööle direktor Leidi Schmidt. Järgmise kümne kuuga oli vaja töötada välja kooli õppekavand, korraldada konkursid, sõlmida töölepingud õpetajate jt töötajatega; võtta vastu õpilased, korraldada kooli sisustamiseks, õppevahendite ostmiseks ja toitlustaja leidmiseks kaheksa riigihanget. Sel ajal töötas koolis veel õppealajuhataja Viire Hints, juhiabi Katrin Seppel ja IT–administraator Henry Viiret. Nõu ja jõuga toetasid tulevased õpetajad, kes olid soovinud uude kooli tööle asuda.

Koolimaja renoveerimise lõpupoole, juulis 2013 hakkasime muude tegemiste seas vastu võtma külalisi, sh vilistlasi, kes olid kunagi selles majas õppinud (Haapsalu gümnaasiumi 38., 41., 31. ja 52. lend).

31. augustil oli koolimaja taaspühitsemine, kuhu olid palutud kõik inimesed, kes on olnud selle majaga seotud. Sel päeval registreeris end 202 Haapsalu koolide vilistlast, õpetajat ja külalist, kes käisid koolimaja tornis ilusat Haapsalu vaadet nautimas.

Haapsalu gümnaasium tähistas oma kooli 95. aastapäeva 21. detsembril 2013. Ka sel päeval olid Läänemaa ühisgümnaasiumi uksed vilistlastele — ja mitte ainult Haapsalu gümnaasiumi omadele — avatud. Koolimaja käis uudistamas vähemalt 150 huvilist. Anne Mahoni andis uuele gümnaasiumile kohalikus lehes edasi sõnumi: „… viie aasta pärast kutsub Läänemaa ühisgümnaasium külla kõigi Haapsalu gümnaasiumide vilistlased. Siis saab meie eestikeelsest gümnaasiumist 100 aastat.”

Aastapäevaaktusel kultuurimajas vastasin sellele ettepanekule: „Arvan, et see ilus maja (Wiedemanni koolihoone) suudab ühendada meie linna erinevate koolide vilistlased. Igale inimesele on aga oma koolimaja, kus ta õppis, kõige olulisem, seepärast olen kindel, et edaspidiste kooliga seotud tähtpäevade tähistamisel löövad kõik koolid kaasa ja kõikide koolimajade uksed on avatud neile, kes kunagi nendes õppinud–töötanud on.”

Minu arvates ei pea keegi vilistlastest hariduse ümberkorralduse tõttu Haapsalus koolita jääma.
Ühisgümnaasium talletab teiste gümnaasiumide ajalugu

Hiljuti sõlmis Haapsalu linn kooliga lepingu ja andis toetuse Haapsalu haridusmuuseumi tegevuseks. Koolimajas on selleks muuseumituba. Haapsalu gümnaasiumi, kõige pikema ajalooga kooli materjalid on tänu Ellinor Merima hoole ja armastusega tehtud tööle seal juba hoiul. Esimene näitus direktor Anton Üksti tegevusest oli näha Haapsalu gümnaasiumi aastapäevapeol.

Kooli poolt tegeleb muuseumiga Merilin Schults. Ootame väga, et vilistlased oma abikäe ulatavad ning koolimuuseumisse laekub huvitavaid esemeid ja teavet kõikide koolide ajaloo kohta. Ajaloohuvilised õpilased saavad edaspidi teha koolimuuseumi heaks praktilisi töid.

Kuigi praegune Läänemaa ühisgümnaasium on uus kool, tutvustame kõigile külalistele uhkusega oma koolimajas töötanud koolide ajalugu.

Lennu number ei katkesta kooli järjepidevust

Kõik koolid on loendanud lõpetajate lende, kusjuures lennunumbrid ei ole ühtinud kooli aastapäevadega. 95. sünnipäevani jõudnud Haapsalu gümnaasiumis lõpetas 91. lend, Wiedemannis jõuti 21. lennuni.

Koolide ajaloost on teada tugevamalt kokkuhoidvamad ja tegusate lõpetajate lennud, kes mäletavad väga hästi oma lennunumbreid. Paljudele ei ole lennunumber tähtis, pigem mäletatakse kooli lõpetamise aastat.

Kui Haapsalu linn oleks põhikooli– ja gümnaasiumiseaduse § 80 põhjal teinud koolide ümberkorraldused nii, et Haapsalu gümnaasiumist oleks saanud puhas gümnaasium ja Wiedemanni gümnaasiumist põhikool, siis oleks Läänemaa ühisgümnaasium Haapsalu gümnaasiumi õigusjärglane ja jätkanuks selle lennunumbritega. Et nii ei tehtud, on põhjendatud haridusministeeriumi arvamus, et Läänemaa ühisgümnaasium on täiesti uus kool ja alustab lendude loendamist otsast peale, nii nagu on seda teinud teised uued koolid. See ei tähenda, et hariduse andmine algab otsast peale ja järjepidevus katkeb.

Haapsalu gümnaasiumi 95. sünnipäeva aktusel ütlesin tõepoolest, et seda, kas lende loendatakse algusest või jätkatakse, arutatakse ühiselt. Arutelu mainimine ei olnud pelgalt formaalsus. Nüüdseks on vilistlased oma arvamust avaldanud, seda on teinud ka praegused koolitöötajad ja kõigi klasside noored.

Lääne Elu paberlehes (online’is kahjuks see tähtis lause ununes) avaldati ka minu lause, et otsuse lennunumbrite kohta võtavad vastu kooli hoolekogu liikmed. Direktoril ei ole hoolekogus hääleõigust.

Õpilaste küsitlemisel tuli mulle üllatuseks, et enamik abituriente ei pidanud vajalikuks lõpetada uus kool vana kooli lennunumbriga. Enne otsustamist lugesid õpilased läbi ka vilistlaste Lääne Elule ja linnavalitsusele tehtud kirjalikud pöördumised. Haapsalus käinud Reformierakonna poliitik ja riigikogu liige Kaja Kallas arvas Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele loengut pidades: 16aastane on adekvaatne tegema otsuseid, et osaleda valimistel. Küllap suudavad siis meie õpilased, kes on vanemad kui 16, otsustada ka lennunumbrite üle.

Mis tahes otsuse hoolekogu lennunumbrite kohta ka teeb, ei muuda see Haapsalus tegutsenud koolide ajalugu, ei sule koolimajade uksi neis õppinud inimeste ees, kui tähistatakse haridustähtpäevi. Hariduse järjepidevus ei katke ja igaüks võib uhkust tunda oma kooli üle ka siis, kui seda kooli enam ei eksisteeri.

Loodan, et Haapsalus haridust saanud inimesed jäävad soliidseks ka anonüümsete kommenteerijatena ja kasutavad oma energiat ilusate asjade kordasaatmiseks, mh ka uue kooli tegemiste märkamiseks ja tunnustamiseks, aga ka kaasalöömiseks.

Leidi Schmidt
Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktor

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ants
Ants

Selgeks sai üks – Haapsalus on loodud üks uus kool ja endised koolid on oma tegevuse lõpetanud vastavalt ministeeriumi soovile ja linnavõimu heakskiidule. Pole mõtet rääkida, et endiste koolide ajalugu jätkub, sest see on vale. on uus kool, mis hõivas vaid endiste koolide hooned endale. Võime vaid rääkida Haapsalus hariduse andmise mingitest aastapäevadest ja ei enamat. Kahju, et Eesti riik ja haridusministeerium ei väärtuste sidet minevikuga.

Lääne-Nigulast
Lääne-Nigulast

Tervitus ning SUURIMAD ÕNNESOOVID kõigile linnagümnasistidele-endistele ja praegustele!Koos olete tugevad!

Nii
Nii

maagilised protsendid praegu-49 ja 51! 92/1 oleks loogiline.

Anonüümne
Anonüümne

Hoolekogu küllap võtab arvesse neid erinevaid arvamusi,direktori omal on suurem jõud kindlasti.Huvitav,milline see on?Kõiki seadusi kirja panna ei saa.

no ei tea
no ei tea

Hoolekogus on praeguste laste papad-mammad, mõni ehk mingi kooli vilistlane, kuid kindlasti mitte selle, mille numeratsioon algab ühest. Äkki sekka ka mõni mitte lapsevanemast vilistlane. Nii või naa ei saa see olla piisav kvoorum niivõrd sensitiivse teema lahendamiseks. Ei tea kas “gunstiteoses” on ka süüdi kõik peale direktrissi?

no ei tea
no ei tea

Põhjalikust käsitlusest on direktrissi sõnavõtt küll väga kaugel. Pigem on tegu vastutusest viilimise ja teiste kaela veeretamisega. Ja kelle peale – koolilapsed ja hoolekogu? Klassikuid tsiteerides – tule taevas appi.

Enriko
Enriko
Oskan hinnata teema põhjalikku käsitlust. Tänan pr. Schmidt! Teemat lühidalt kokku võttes näib, et eri argumendid ja järjepidevuse kriteeriumid jagunevad kaheks: ratsionaalsed ja emotsionaalsed. Osa ratsionaalseid argumente sobib õigustama lendude arvestuse jätkamist 92-st, osa esimesest. Emotsionaalsete argumentidega on mõnes mõttes lihtsam – igaüks tugineb omaenda sisetundele. Teisalt jälle on keeruline eri isikute tundeid üksmeeleks sulandada. Võib vaidlema jäädagi. Kui homme katkestatakse läbi SAJA AASTAKÜMNE kõigi riigikordade, (gümnaasiumi) nimevahetuste ja asukohamuutuste kiuste vastu pidanud vilistlaste arvestus, võrdub see nagu 100-aastase põlispuu maharaiumise ja uue istutamisega. Järgmise 90. või 100. lennuni kulub taas sada aastat. Või 100-3, kui uue gümnaasiumi esimesel aastal… Loe rohkem »
:-) .......
:-) .......

kui eelnevad lennud on sisse arvatud.

Et
Et

“lennunumber ei katkesta kooli järjepidevust”,kuid järjepidevus ise kajastuks nii küll suurepäraselt.

vil
vil

järjekordne sisutu üllitis. kuidas saab võrrelda lennu numbrit ja kooli vanust? Enne lõpetamist tuleb ikka mõned aastad õppida, enne kui lend lõpetab.

kodanik
kodanik

selge ja konkreetne ülevaade.

wpDiscuz