Räägitakse, et Euroopas käib ringi üks tont – föderalismitont. Enamik hirmujuttude vestjaid ei tea tegelikult, millega on tegu. Niimoodi talitas oma hiljutises arvamuses ka Imre Mürk, kes ajas segi põhjuse ja tagajärje, eelduse ja järelduse. Ja loomulikult on sisse toodud paralleel NSV Liiduga, mis on küll sisutu ja kohatu, kuid millega saab igale hirmule veelgi suuremad silmad ette manada, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna välissekretär Randel Länts.
Tegelikult on Eesti ja iga teise väikese riigi huvides tugev ja ühtne Euroopa Liit. Seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks on praktiliselt kõik suured teemad riigipiiriülesed ning teiseks on kogu Euroopa Liidul tarvis konkureerida muude suurte majandusjõududega ja mitte omavahel näägelda. Olgu siis tegu ühtse kaitse- ja välispoliitika või keskkonnatemaatikaga või ka Hiina, USA, India ja Brasiiliaga peetava majandusliku konkurentsiga.
Teisisõnu vajame me Euroopa Liitu, mis toimib. Toimimise nimel tuleb aga üle vaadata nii praegune mehhanism kui otsuste tegemise struktuur. Isiklikult ei ole ma rahul olukorraga, kus tervet Euroopat puudutavad otsused tehakse peaministrite tasandil suletud uste taga ja kus meie saame parimal juhul lugeda vaid kokkuleppe kommunikeed. Samuti pole ma rahul, kui otsuseid mõjutavad rahvusriikide või nende suurfirmade huvid. Mina soovin Euroopa Liitu, kus koos liikmesriikidega on otsuste tegemise juures ka liidu kodanikud.
Selleks on aga vaja Euroopa Liitu institutsionaalselt muuta. Mõistlik on siin võtta malli riikidelt, kus on nii valitsus kui ka esindajate koda ehk parlament. Valitsuse rolli täidaks Euroopa Liidus Euroopa Komisjon. Praegune Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu moodustaksid aga kahekojalise esindajatekoja, kus alamkojas oleksid esindatud kodanikud, ülemkojas aga liikmesriigid.
Lihtsamalt öeldes: meil on vaja Euroopa Liitu, mis tugineb talupojamõistusele. Talumehed teadsid väga hästi, et kui oli vaja teha suuri ja raskeid töid, oli mõistlik naabrimees või küla appi kutsuda. Aga kui pidi näiteks naela seina lööma, siis sai sellega ise hakkama. Just sedasi peab toimima ka Euroopa Liit. Kõik otsused tuleb langetada just õigel tasemel. Brüsselist ei suudeta ega ka ei tohi otsustada asju, mida on mõistlikum teha riiklikul või siis hoopis kohalikul tasandil. Samas tuleb meil aga mõista, et teatud otsuseid peabki langetama kõige kõrgemal.
Hiljutised Ukraina sündmused ja Venemaa agressioon peaks meile, eestlastele puust ja punaselt selgeks tegema, et vajame rohkem kui kunagi varem üle-euroopalist koostööd. Me vajame Euroopat, kes räägib ühel häälel, lähtub oma kodanike ja kogu liidu ühishuvist, mitte ei allu teatud riikide kaubanduseelistustele. Eesti ei suuda ka parema tahtmise juures globaliseerunud ilmakorras üksi toime tulla. Küll aga saame häälekalt ja ka efektiivselt mõjutada Euroopa poliitikat.
Olen Imre Mürkiga mõnes asjas ka nõus. Seekordsed Euroopa Parlamendi valimised on eriti olulised. Euroopa Liidu tulevikku kujundatakse paljuski järgmise viie aasta jooksul, mil väga suure tõenäosusega hakatakse üha enam rääkima reformimise vajadusest. Sotsiaaldemokraadid moodustavad ka pärast järgmisi valimisi europarlamendi ühe mõjukama poliitilise perekonna. Seetõttu on mõistlik, et sinna kuulub ka Eestist valitav esindaja. Üheskoos seisame me tugeva Euroopa eest, mis on Eestile kasulik.
Randel Länts
SDE välissekretär
Brüsselist ei suudeta ega ka ei tohi otsustada asju, mida on mõistlikum teha riiklikul või siis hoopis kohalikul tasandil. Samas tuleb meil aga mõista, et teatud üle otsuseid peabki langetama kõige kõrgemal. – selleks et see toimuda saaks on vaja ääremaastunud koloniaalmaade orjadele anda vastavad teadmised et nad suudaksid võrdsetel alustel läbirääkimisi üldse pidada. Kuid meie oleme jõudnud süsteemi kus Tänu euroopa koostööle ongi see Maidan korraldatud. Meie maidanist on möödas üle 20 aasta kuid demokraatia, avalikustamise ja isemajandava Eestini pole ikka jõutud. Kui pole jõutus siis tuleb välja et on selleni jõudmist takistatud ja see ongi europoliitika sisu. Kokkuvõttena… Loe rohkem »