Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber pole nõus hinnanguga, et Lihulas ei saa head haridust. Tänavu on abituriente neli ja kolm neist lõpetab gümnaasiumi medaliga. See on peaaegu et individuaalse õppe tulemus: 17 õpetajat tegeleb 22 gümnasistiga.
Lugesin huviga 10. aprilli Lääne Elus Kaie Ilvese sulest ilmunud artiklit „Maagümnaasium elab oma põhikooliosa varal”.
Lääne maakonna kaardil ilutsesid koolide nimed, kuhu lähevad õppima Läänemaa põhikoolilõpetajad. Liigutakse palju. Mida kaugemal ääremaal põhiharidus omandatud, seda kaugemale kodust õppima asutakse. Rahvas rändab, loogiline. Enamik tundub jäävat meie enda maakonda, hea seegi.
Artiklit lugedes olin hämmingus. Meie naabervalla juht ei mäleta, millal viimane Virtsu kooli õpilane valis Lihula gümnaasiumi. Arusaadav, et vallajuhil on tööd palju, aga siinkohal on mul hea meel värskendada Hanila vallavanema mälu.
Aastal 2013 lõpetas Lihula gümnaasiumi kaks Hanila valla noort. Mõni aasta varem lõpetas Hanila vallavanema vanem tütar meil gümnaasiumi ja asus pärast seda õppima Räpina aianduskooli. Aastaid, kus Hanila valla noori gümnaasiumi ei lõpetaks, on üksikuid.
Veel rohkem hämmastas mind Mardo Leiumaa sõnum, et Lihula kool ei võimalda konkurentsivõimelist haridust. Alles mõned nädalad tagasi lugesin Lääne Elust uhkusega, et Mardo Leiumaa — Lõuna–Läänemaa edukaim tööstur — on Lihula gümnaasiumi vilistlane!?! Usun, et Lihula gümnaasiumist saadud haridusel on olnud üsnagi tähtis roll ettevõtjaks saamise teel. Kuidas on see võimalik, et kooli vilistlane on kodukooli–vaenulik?
Ma olen Lihulas sisserännanu, ma ei tea tausta, aga mind valgustati: see olevat alati nii olnud, et Hanila mehed on Lihula–vaenulikud. Mis mõttes alati? Kas tõesti? Olen noor mees, veel mäletan ja mõtlen, aga aru ei saa.
Me peaksime ühinema Hanilaga, oleksime pidanud seda tegema juba eile. Kuidas aga on võimalik Lõuna–Läänemaad arendada, kui me üksteisele kaikaid kodaraisse loobime? Vastus on, et ei olegi võimalik.
2008 tegin Lihulasse maadlusklubi, et noortel oleks maal midagi teha. Ettenägelikult panin klubile nimeks Lõuna–Läänemaa raskejõustikuklubi. Rõhk on sõnal Lõuna–Läänemaa. Muide, seal käib mitu Hanila last.
Mis on konkurentsivõimeline haridus? Tartu ja Tallinna ülikooli madalaim lävend on riigieksamite keskmine 60 punkti. Lihula gümnaasiumi kahe viimase aasta keskmine on olnud 61–62 punkti.
2013. aasta 18 lõpetanust astus 15 meie kooli vilistlast õppima edasi kõrgemasse haridusasutusse. Kolm õpilast astus Tallinna ülikooli õigusteaduskonda, üks tehnikaülikooli, üks läks Tartusse geograafiat õppima — kõik nad said sisse riigieelarvelisele õppekohale. Need, kel sai õppimisest villand, läksid sõjaväkke, reisima, tööle — neid oligi kokku kolm.
Mõtlen, et see ongi konkurentsivõimeline tulemus. Jah, meid on vähe, aga me teeme parimat, mida Eesti vabariigi hariduses praegu saab teha. Meil tegeleb 17 õpetajat 22 gümnasistiga. Õpetame individuaalselt, õpilase võimeid ja huvi arvestades. Meil on olnud õnne ja me oleme teinud igal aastal üha parema tulemuse. Me ei kasvata vaenulikke vilistlasi.
Sel aastal on meil neli lõpetajat, neist kolm lõpetavad medaliga. Jah, majanduslikult kulutame maksumaksja raha. Julgen öelda, et isegi põletame, heleda leegiga põletame. See ongi meie töö. Ausalt öeldes on maagümnaasium ainus tõsiseltvõetav privileeg, mida kohalik omavalitsus (loe: riik) saab pakkuda noorele perele, kes tahab maale elama tulla. Lihula gümnaasiumis on õpilased hoitud ja õpetatud — see ongi meie moto ja eesmärk.
Vastukaja
Janar Sõber
Lihula gümnaasiumi direktor
Great stffu, you helped me out so much!
Taevas hoidku, milline üldine mula! Kes on keelanud seda ammu teha … korrastada koolivõrku, arendada, edendada, luua, mõelda, ……..?
nõus ka ahemiga
nõus Kustasega.
Hiljuti lugesime LE veergudelt, et Lihula VV koondas staažika haridusnõuniku!
Siin loen, et vallal puudub hariduskontseptsioon! Kui nõunik ei suutnud 10.aasta jooksul väikese valla hariduskontseptsiooni koostada siis pidanuks haridusnõuniku vallandama, kui ametniku, kes ei suuda vallavalitsust ja volikogu nõustada ja oma otseseid tööülesandeid täita.
Wowza, problem solved like it never hapepned.
Kuidagi ühte auku kisub see vaidlus ja diskussioon – kas LG õpilased ja vilistlased on niisugused või naasugused. Ei nad ole paremad ja halvemad kui keskmiselt Eestis. Küsimus on ju hoopis milleskis muus selle kooli puhul, nagu ka mõne teise gümnaasiumi puhulgi. Nimelt antakse ju märku artiklis autori poolt kes isegi Lihula gümnaasiumiosas tükk aega õpetajana töötanud ja olukorda tunneb, et juba aastaid elab gümnaasiumi osa põhikooli arvelt, Metsküla ja Kasari elavad Lihula kooli arvelt, ise Lihulast käeulatuses, remontimata, lasteta. Tuudi kooli puhul elati see valus otsus üle. Isegi Haapsalu suutis oma suurte traditsioonidega gümnaasiumi teha põhikooliks, seda küll riigigümnaasiumi… Loe rohkem »
Aga vat point ongi selles, et siinne vallavalitsus ei plaani mitte koole kokku viia, vaid just LG, mis on kõige suurem lähiümbruskonnast, ära “kaotada”.
Lihula gümnaasiumiosa on tegelikult juba ammu võitlusvõimetu, samas kool ei kao kuhugi vaid peaks jätkama põhikoolina, rasked ajad üle elama ja kui paraneb valla majandus, tuleb juurde ettevõtteid ja töökohti ning lisandub elamuid uutele tulijatele, ainult siis saab gümnaasium jälle taastuda. Ehk see on otseses sõltuvuses valla arengust. Et valla areng saaks jätkuda ja Lihula Gümnaasium saaks gümnaasiumiossa uusi õpilasi, on vaja investeeringuid, selleks tuleb kiiresti üle vaadata valla senine haridusvõrgustik, mis täna võtab üle poole valla eelarvest, leida sealt vahendeid investeeringuteks, arendada välja ettevõtlus, luua uusi töökohti, läbi selle tuua piirkonda uusi elanikke ja perekondi. Ainult see on lahendus,… Loe rohkem »
Fiidnng this post solves a problem for me. Thanks!
Hmm… Aga millest selline arusaam, et Lihula Gümnaasiumiga kokkupuudet paljudel ei ole? Siin on vist selline kohustus/mõte, et “Oma Isamaad peab ikka armastama”. Nii ka kooliga….
kui Sina oma kodukohta vihkad, siis sul on alati võimalus sealt jalga lasta, võimis? Nii ka kooliga…
BION I’m imrdessep! Cool post!
ilmselt ei käi ega ole ka käinud LG-s, sa oled sapine ja täis vihkamis. Lihulast tulevad arukad ja teisi arvestavad noored!!!
Siis ei tasu ju siis kõiki koole puudutavaid puudusi LG artikli all mainida.
Ei usu ka, et AINULT Lihulas sellised on. Aga nii imelik, kui see ka poleks… siis me ju räägime praegu Lihula Gümnaasiumist, mitte kõigist maailma gümnaasiumitest. 🙂 Teadja, see on ainult hea uudis, et neid enam koolis ei hoita. Nii tulebki teavitada rahvast, kellel sellest enne aimugi ei olnud, et vaata ENAM ei hoita neid… Tehke siis asjad kõigile selgeks. Sellega ju paranebki maine. Ei ole enne kellegile halba soovinud, ega soovi ka nüüd, aga kui ikka tegu Gümnaasiumiga (mis mängib noorte elus ikka väga olulist rolli), siis on vaja asjad nii endale, kui ka teistele selgeks teha! Soovin edu,… Loe rohkem »
Asi ei ole ju nüüd selles, et kes Lihula Gümnaasiumi vilistlastest on kusagile jõudnud. Inimesed on erinevad. LG-s käinud inimesed (viimase ligi 10 aasta jooksul) jagunevad ehk kaheks: nad kas tõesti õpivad, sõltumata nö kooli tasemest/õpetajatest (ja seejuures saavad häid tulemusi, mis kajastuvad NII hinnetes, kui ka riiklikel eksamitel) ning teised, kes löövad enamjaolt luuslanki ja poevad natukene õpetajatele (enamus õpetajatest on/olid väga manipuleeritavad) ja ‘teenivad’ nii oma hinded (või ka lihtsalt ‘mittemidagitehes’), mis, kusjuures, ei kajastu riigieksamitel . Aga OII!!! medalit on ju kõik väärt 🙂 Au neile, kes on tõsiselt tubli õppurid! Ja kooli direktorina ei ole just… Loe rohkem »
Ei usu, et ainult Lihulas on sellised õpetajad. Või ON?
Lihula Gümnaasium ei hoia juba mitmeid aastaid neid, kes nö koolis aega parajaks käivad tegemas. Seetõttu on ka vahet näha selles, mitmed õpilased alustavad LG10. klassis ning paljud neist 12. klassini välja jõuavad. Pugemisega kindlasti koolis läbi ei löö!