26. märtsil mängisime juba viiendat korda terve lasteaiaperega oma lasteaiale nime andnud lille ja sellenimelisest August Kitzbergi muinasjutust “Piibeleheneitsi“ idee saanud Piibelehepiiga ja Piibelehepoisi valimisi.
Hindamiskategooriaid oli kolm: teemakohane riietus, jalanõud, soeng, peakatted, aksessuaarid. Kõnd, tantsuline liikumine. Enese esitlus vastavalt vanusele: nimi, vanus, mulle meeldib, kelleks soovin saada suurena ja tõdemus, mis on Eestimaal ilusat. Vastused valmistati koduste abil eelnevalt ette.
Egas me esimesel korral mõelnud, et sellest saab traditsioon, mille kinnituseks oli seekord slaidiprogramm nelja eelneva aasta tähelepanuväärsematest hetkedest. Seda toredat üritust saame teostada vaid vanemate kaasabil.
Meie lapsevanemad on olnud nõus oma võsukestega kodus vastuseid ette valmistama ning leidma ka sobiva riietuse. Lapsed on erinevatel aastatel olnud väga loovad ja leidlikud. Esitatud on luuletusi, räägitud anekdoote ja lauldud laule, meie poolt on olnud vaja vaid pisut suunamist ja julgustust.
Kolmel esimesel aastal oli valimine printsessi ja printsilik, kahel viimasel rahvuslikus-talulikus stiilis.
Igal aastal oleme pea kogu personaliga ette valmistanud üllatusetteaste, sest oleme mõistnud, et oma õpetajate eeskuju on nakkavaim. Oleme välja astunud rahvatantsuga, rahvamuusikaorkestrina, katkendiga Piibeleheneitsi etendusest ja laulnud. Põhikooli tõeliselt kaunis tantsuüllatus muusikapalale „Mis maa see on?“ tõi paljudele pisarad silma ja üks poiss hakkas lausa nutma, nentides et see oli nii kurb.
Võitjate ja kaotajate poolt oleme näinud ja kuulnud nii rõõmuhõiskeid kui ka kurbusepisaraid. Kas selline emotsioon on koolieelses eas liiga kohutav? Oma aastatepikkuse kogemusepagasiga tõdesin, et sellelaadne mänguline üritus nõuab lapselt õpitu kasutamist enam kui ükski teine ettevõtmine. Selles on kõik nädala tegelused läbipõimunult koos: keel ja kõne, kunst, liikumine, rütmitaju, koordinatsioon, matemaatika, jne ….
Valgamaa kutseõppekeskuse õpetaja Peep Leppikult pärineb tõdemus: “Toimib lihtne põhimõte – see, mis koolieelses eas on arengupsühholoogiliselt jäänud tegemata, pole koolis enam kompenseeritav.“ Toimub tajukogemuste lülitamine praktikasse. Lapse koolieelse perioodi eakohaseks mõtlemiseks on praktiline mõtlemine, laps tegutseb nii nagu ta mõtleb, oma kogemustepagasile ja tajule toetudes ta ka reageerib. Meie ülesanne on koostöös koduga aidata laiendada lapse kogemusi ja toetada tema poolt tajutavat.
Mina ja sinagi, lugeja, mõistad, et see on loomulik tajumine turvalises keskkonnas, kus me saame last sõnadega toetada ja põhjendada, miks tema seda nii tajus. Selgitame ja õpetame, kuidas toime tulla emotsioonidega, mis last valdavad, kui ei saa esimeseks. Meie ise ja meie ühe pere lapsedki on erinevate annete ja vajadustega, üks vajab esinemist, teise jaoks on massistseenidki paras eneseületamine.
Kui me lasteaias pakuksime vaid üheülbalist rakendust, jääksid avastamata kõik need tulevased staarid, eestvedajad, eesti keele ja meele edasikandjad.
Rühmade õpetajad on teinud viie aasta vältel selle mängu ettevalmistamiseks ja õnnestumiseks tohutult tööd. Ja seda kõike ikka selleks, et need väikesed poisid ja tüdrukud end hästi tunneksid, nende silmaring, enesehinnang ja tajud oleksid avaramad ning tervemad.
Meie traditsiooni juures on suur tähtsus ka sponsoritel. Iga osavõtja sai tasuks oma vaevanägemise ja püüdmise eest kingituse ja lille. Kõik lapsed olid selles mängus väga head, mõned koguni eriti head ja lausa ülihead.
Siinkohal sooviksime tunnustada selle ürituse sponsoreid: Lääne-Nigula Vallavalitsus ja endise nimega Taebla Vallavalitsus, Pakiveofirma DPD, EKNK Palivere Kogudus, Nevi-print OÜ, U-Stuudio, Lihula kauplus Lootus, eraisikutena on sponsoreerinud erinevatel aastatel ka meie maja õpetajad ja õpetajate abid ja paljud lapsevanemad.
Aitäh kõigile!
Marika Olenko, Palivere Lasteaia õpetaja
Fotod: Lasteaed Piibeleht
