Riigikogu võttis neljapäeval vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei ole alates 1. maist ettevõtete juhatuse liikmetel, isegi kui nad selle eest tulu ei saa, enam võimalik ennast töötuks registreerida.
Varasemalt on antud seadust teravalt kritiseerinud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA), mille hinnangul annab töö kaotanud isiku, kes samal ajal on juhatuse liige, ilmajätmine töötu staatusega kaasnevast kaitsest, väga vale signaali ettevõtluskeskkonnale ja pärsib eriti just väikeettevõtlust.
Assotsiatsiooni hinnangul võib eelnõu jõustumisel teatud osa inimestest loobuda oma ettevõtte loomisest, sest lisaks äriühingusse tehtud sissemaksete kaotamise riskile võib inimene jääda ka ravikindlustuseta.
Sellega kahjustatakse EVEA hinnangul olulisel määral ettevõtlikkuse levikut palgatöötajate hulgas ja oma ettevõtete alustamist alternatiivina ebakindlale töökohale, sest näiteks palgatöölt koondamise korral ei oleks neil õigust võtta end töötuna arvele.
Eelnõu ainuke “kasulik” asi on assotsatsiooni hinnangul see, et riigil on vaja vähem ettevõtjaid kontrollida, sest ettevõtjate arv väheneb – see aga omakorda tähendab väiksemaid maksutulusid. EVEA hinnangul sellises olukorras sisuliselt sunnib riik maksma ainult dividende ja kasutama varidirektorit.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles möödunud nädalal BNS-ile, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on korrastada töötu abirahaga seonduvat ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) kriitika tuleneb erinevatest eeldustest.
“Selle eelnõu eesmärk on korrigeerida ja korrastada eelkõige töötu abirahaga seonduvat. Ma saan EVEA murest aru, nemad lähtuvad eelkõige ettevõtjate huvidest,” sõnas Tsahkna. “See on sotsiaalne mõõde, mida töötukassa teeb. Ettevõtlustoetused on teine filosoofia. Siin ongi see erinevus. Eeldus on, et kui inimene teeb tööd, siis ta saab ka palka ja juhatuse liikmeks olemine on selgelt töö ning see ongi see koht, kus meil on eriarvamused olnud,” lisas ta
Üleminekusättena kehtestatakse mais töötuna arvel olevatele juhatuse liikmetele võimalus töötuna arvel olla kuni novembrini.
Lisaks juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise keelamist muudab seadusemuudatus ka töötuna arvelevõtmise avalduse ja nõutavate dokumentide esitamise korda, nii et seda on võimalik edaspidi ka elektrooniliselt teha.
Seadusemuudatuse poolt hääletas 69 riigikogu saadikut.
