Küüditamise aastapäeva tähistamisega alustati kell 11 Risti raudteejaamas asuva küüditatute mälestusmärgi juures.
Keskpäeval algas Haapsalu Toomkirikus ristimiskabelis mälestusjumalateenistus, anti üle rinnamärgid „Eestist küüditatud“. Emaatarile asetati küünlad, pärjad ja lilled.
Küünlad asetati ka Haapsalu Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile.
Memento koosistumine toimus Talumehe kõrtsis.
Läänlastest said rinnamärgi „Eestist küüditatud“: Arnold Aljaste, Martin Alp, Amilde Jaansoo, Maie Laadoga, Ilmar Ladva, Saima Oja, Anne Eve Salumets, Helmi Siig, Anne Smeleva, Lemmi Tammesaar, Milvi Tõiste, Sirje Tarve, Vaige Uustalu, Urve Valma, Helvi Varik, Raivo Varik.
1949. aasta 25. märtsi varahommikust kuni 30. märtsini toimunud küüditamisega viidi Eestist Nõukogude Liidu võimude poolt vägivaldselt Siberisse 20 722 inimest.
Teadaolevalt noorim küüditatu oli 3 päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim 95 aastane Maria Räägel Abja vallast. Osa küüditatuid suri juba teekonnal Siberisse, üle kolme tuhande inimese suri seal.
23. augustil 1999 avati Risti raudteejaama kõrval koos mõnesaja meetri pikkuse endise raudteelõiguga mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…” kõigile Lääne-Eestist pärit küüditatutele.
Läbi Risti, kui Läänemaa piiripunkti, viidi Siberisse enamik läänlasi kellele lisandus ka Pärnumaa, praeguse Raplamaa, Hiiumaa ja Vormsi rahvast. Kokku küüditati läbi Risti ligi 3000 inimest.
Fotod: Arvo Tarmula
