Neinar Seli: Treenerite lisapalk võiks tulla riigifirmadelt

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Neinar Seli. Foto: Urmas Lauri
Neinar Seli. Foto: Urmas Lauri

Eesti Energia võiks olla treenerite lisapalga maksmise projekti eestvedaja, ütles Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli Haapsalus kolmapäeval Läänemaa omavalitsusjuhtidega mis noortetreenerite lisapalga lepingut allkirjastades.

Eesti olümpiakomitee kaasabil on plaanis luua Läänemaale alates veebruari algusest viis noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppi, mille treeneritele hakatakse maksma lisapalka.

Projektiga luuakse viis treeninggruppi, mille treenerite töötasu võrdsustatakse pedagoog-metoodiku töötasuga, selgitas Seli.

„Seda programmi alustas eelmine president [Mart Siimann EOK president aastatel 2001-2012] 2010. aastal ning kui mina oma programmi järgmiseks olümpiatsükliks 2016. aastani kokku panin, siis oli see üks neist ettevõtmistest mida pidasin oluliseks jätkata,“ rääkis Seli. Esialgu oli programmis kolm maakonda, praegu saavad või hakkavad kohe saama lisapalka kaheksa maakonda.

Seli sõnul panustavad sporti kõige rohkem kohalikud omavalitsused ja ja neil lasub ka kõige suurem sotsiaalne vastutus tervislike eluviiside propageerimisel.

Olümpiakomitee toetus täiskohaga treeninggrupile on 640 eurot kuus ning poole kohaga grupile 320 eurot kuus, täpselt samas summas toetuse tagavad treeninggruppidele lepingu allkirjastanud omavalitsused.

„Selle projekti üks eesmärke on tagada treenerile õpetaja-metoodiku palk ning peaeesmärk on leida piirkonnast üles neid andekaid noori, kellele treeninprotsessi kaudu panustada, et neist saaksid tippsportlased ja olümpiavõistlejad,“ rääkis Seli. „Seega pole see ainult treenerite ja spordiklubide, vaid väga selgelt ka riigi ja kohalike omavalitsuste huvides.“

Neinar Seli rääkis, et programmi rahastamine on takerdunud, sest raske on leida sponsoreid. „Väga raske on toetajaid leida. Ma väga loodan, et muutub ka riigiettevõtete suhtumine,“ lausus Seli. „Kui paljudel rahvuslikel olümpiakomiteedel on kuulsad energiafirmad toetajaiks, siis meil käib poliitiline kemplemine ja üksteisele koha kättenäitamine. Aga ma loodan, et see paraneb.“

Seli sõnul on treenerite lisapalga programmi üleriigiline maht 640 000 eurot. „Eesti Energia võiks olla selle projekti eestvedaja,“ lausus Neinar Seli

Lisapalga saamise aluseks on treeneri kvalifikatsioon, töökoormus, noorte treeninggrupi olemasolu ja omavalitsuse valmisolek panustada pool treeneri palgast.

Läänemaalt saavad täiskohaga palga vehklemistreener Helen Nelis-Naukas, pool treeneripalka lisatakse laskmistreener Mati Seppile, kergejõustikutreener Kaja Ladvale, maadlustreener Janar Sõbrale ja tennisetreener Vello Kuhile.

Vello Kuhi lausus, et tal on hea meel, et selline süsteem toimima sai. „Tunnen, et selle olen ma ära teeninud, aga teisest küljest on tunne, et ma pole karvavõrdki parem neist treeneritest, kes [lisapalgast] ilma jäid, üheksa taotlust oli ju.“

Millal need treenerid, kes vastavad seatud nõuetele, riigi rahale lähemale pääsevad, uuris Kuhi.

Neinar Seli sõnul tegeldakse praegu seadusemuudatustega, millega sätestatakse spordistipendiumide süsteem. 3,5-4 miljonit eurot kulub kolmanda kategooria treeneritele, kõigile umbes 1200 kõrgema kategooria treenerile riigipalga maksmiseks on vaja 21 miljonit eurot.

„Seadusmuudatused peaksid järgmise aasta eelarve menetluseks valmis olema,“ nentis Seli.

„Treener, see pole täna ju amet, see on hobi, see on fanatism,“ ütles maadlustreener Janar Sõber.

„Kui Tartu ülikooli kehakultuurireaduskonna dekaan [Priit Kaasik ] ütleb uhkusega, et me toodame töötuid, siis pole see slogan, millega kaugele sõita,“ arutles Seli. Treenereid valmistatakse tema sõnul ette Tartu ülikoolis ja Audenteses.

Süsteemis on Seli sõnul viga. „Noor baka lõpetab kooli ära, on saanud kõrghariduse, kuid peab treeneripaberite saamiseks veel minema… ma ei tea, mõni nimetab neid tindiloopijate kiirkursuseks või milleks iganes. Sa juba kõrghariduse saanud, kuid pead veel õppima minema, et saada treeneri kutset!“ lausus Seli.

Kehakultuuriteaduskonna bakalauruseõppe lõpetab aastas sada tudengit, neist pooled on õppinud treeneriks. „Suutsime kuidagi bakalauruseõppe aja jooksul organiseerida, et kaheksa said bakalaurusediplomi kõrval ka treeneri kutse,“ selgitas Neinar Seli ja lisas, et Audenteses antakse kõigile, kes lõpetavad bakalauruse taseme, pihku esimese kategooria treeneri tunnistus.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments