Ühendkuningriigi suursaadik: Putin rikub Krimmis rahvusvahelist õigust

Haapsalu põhikooli külastanud Briti suursaadikul Christopher Bruce Holtby märkis, et kui Vladimir Putin jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist Krimmis, tuleb kehtestada Venemaa vastu ranged sanktsioonid.

Šoti päevade raames siin viibiva suursaadiku ringkäigu esimene peatus oli Haapsalu põhikoolis, kus ta tervitas kuulajaid üsna heas eesti keeles. Seejärel jätkas ta inglise keeles. Sissejuhatuseks küsis ta noortelt, mis neil esimese mõttena Suurbritanniaga seoses pähe tuleb. Populaarseimad vastused olid briti aktsent, jalgpall ja kuninganna. Kuningannast rääkides tõi ta huvitava näite sellest, kuidas Tema Majesteet oli suursaadikuga vesteldes öelnud, et on kuulnud Eesti kohta oma lapselastelt üksnes head.

Holtby jätkas suursaatkonna töö kirjeldamisega. “Eestis asuva suursaatkonna teevad Baltikumis eriliseks mitu asja,” ütles ta. “Siinne isikkoosseis on Balti riikide suurim – 32 töötajat. See on peaaegu sama suur kui Soomes,” tutvustas Holtby.

“Regiooni kaitsekoostöö käib ka peamiselt läbi Eesti,” jätkas ta.

“Baltikumist Suurbritanniasse vahendatavate ettevõtete puhul on 75-80% puhul tegu Eesti päritolu firmadega,” lisas suursaadik. Ta kiitis eestlaste oskusi turunduse vallas ning seetõttu neile avanevaid võimalusi välisturul.

“Eesti turg on veidi üle ühe miljoni, Ühendkuningriigis 63 miljonit ja eestlased oskavad reeglina väga hästi inglise keelt,” tutvustas suursaadik võimalusi oma kodumaal. “Äri tegemine Ühendkuningriigis on eestlastele kasulik ka seetõttu, et Londoni kaudu on neil kergem kolmandatele turgudele sisse murda,” rääkis Holtby.

“Aafrika, India ja Hiina,” tõi ta näiteid. “Suursaatkondade roll on tänapäeval üha enam majanduslik” ütles ta. “Ligi pool mu tööst on seotud majandusega.”

“E-riik on midagi, mida minu kodumaal tasub Eestilt üle võtta,” ütles Holtby.

Tema sõnul on Eestis loodud e-teenused äärmiselt eesrindlikud ning aitaks säästa Ühendkuningriigil tulevikus palju raha. “Lisaks olete muidugi ka väga heal tasemel küberkaitses,” tunnistas ta.

Suursaadik rääkis, et peale USA ja Taani on tema riigil Eestiga ühed lähedaseimad sõjalise koostöö alased suhted. Eestiga eksisteeriva partnerluse tõestuseks tõi ta näite, et peale Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi François Hollande’i oli tollane Eesti peaminister Andrus Ansip ainus Euroopa riigitegelane, kellel oli 2013. aastal kaks kõrgetasemelist kohtumist Suurbritannia peaministriga.

Tihedama koostöö vajalikkusest rääkis ta ka Ukraina kriisi näitel. “Putini käitumine Krimmi olukorra lahendamisel on ilmselgelt olnud rahvusvahelise õiguse vastane. Kui see niimoodi jätkub, siis tuleb olla valmis kehtestama Venemaale erinevaid sanktsioone,” kinnitas Holtby.

“Me ei tohi kunagi aktsepteerida väidet, et Krimm pole Ukraina riigi osa. Solidaarsus on väga tähtis,” vastas ta Ukraina kohta küsinud õpilasele.

Selle aasta septembris Šotimaal toimuva iseseisvusreferendumi kohta esitatud küsimusele vastates jäi ta seisukohale, et see poleks Šotimaale majanduslikult mõttekas.

“Ka küsitlused viitavad sellele, et paljud kodanikud on hakkanud aru saama täieliku iseseisvumise majanduslikest tagajärgedest,” jätkas Holtby. “Šotimaal on praegu juba praegu autonoomia peaaegu kõigis valdkondades. Ma loodan, et nad jäävad osaks Ühendkuningriigist.”

Suursaadik on isegi osaliselt šoti päritolu ja soovitas tasase geograafiaga harjunud eestlastel külastada hõredalt asustatud Lääne-Šotimaad. “Mäed, meri ja vähe inimesi – see on tõeline loodus,” kirjeldas ta elavalt.

Õpilased esitasid suursaadikule ka igapäevasemaid küsimusi. Uuriti, mis talle Eesti puhul meeldib ja mis mitte. “Eesti toidu puhul on hea, et väga sageli on see kohalikku päritolu. Ma arvan, et on tervislikum, kui sööd asju, mis pole poole maailma kauguselt kohale toodud,” ütles ta.

Suursaadikule meeldib ka Eesti vaiksem elutempo. “Olen kasvanud üles maakohas, kus lähim naaber oli kilomeetri kaugusel. Hiljem kolisin Londoni. London on küll väga laiade võimalustega suurlinn, kuid seal on samas kõik ka pingelisem. Eesti on rahulikum ja sarnasem mu lapsepõlvekoduga, mulle meeldib see,” nentis suursaadik. Eriti ilusateks Eesti linnadeks peab ta Haapsalut, Pärnut ja Tartut.

Eestlaste puhul hindab Holtby eriti seda, et nad pragmaatilised ja mõistlikud. “Oma kogemuse põhjal võin öelda, et erinevalt mõnest muust rahvusest võid sa üldjuhul kindel olla, et kui eestlane sulle midagi lubab, siis ta seda ka teeb,” ütles ta.

Miinusena tõi ta esile selle, et Tallinnas ei ole rahvusvahelise taustaga õpilaste haridusvõimalused kõige paremad. “Eks see tuleb ilmselt väiksest riigist. Teil on lihtsalt vähem alaliselt elavaid välismaalasi ning seetõttu ka vajadus nende lastele suunatud hariduse järele väiksem,” ütles ta. Oma noorima poja pani suursaadik eesti kooli, sest leidis, et riiklik haridussüsteem on siin parema kvaliteediga, kui välismaalastele mõeldud erakoolid.

Idee Šoti päevadeks sündis suursaadikul koos Haapsalu linnapea Urmas Suklesega. “Mõtlesime asja koos välja, kuid Haapsalu linnapea hoolitses kogu korraldusliku poole eest,” muigas Holtby.

“Mõttest tegelikkuseni jõudmine võttis aega ligikaudu kolm kuud,” kinnitas Urmas Sukles Lääne Elule. Ühendkuningriigi saatkond korraldab 5.-11. märtsini Tallinnas “Briti Toidupäevade” festivali, mistõttu haakusid Haapsalu Šoti päevad sellega suurepäraselt. “Kui kõik läheb hästi, siis tahaksime sellest kujundada iga-aastase ja üle-eestilise ürituse,” mõtiskles suursaadik.

Haapsalus on Holtby käinud oma sõnul mitu korda. “Kõigepealt lihtsalt oma huvist, kuid hiljem ka ametiasjus. Näiteks eelmisel aastal Haapsalus toimunud Võidupühaparaadil,” rääkis ta. Ta plaanib kindlasti siia ka uuesti naasta.