Tunne Kelam: Vene võimude agressioon ohustab kogu Ida-Euroopat

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

President Putin on kõigest ühe nädalaga pärast Sotši talveolümpiat teinud lõplikult selgeks praegu võimuloleva Vene režiimi olemuse.

Tegemist on suurriigiga, mille poliitikaks on omaenda huvide teostamine naabrite suveräänsuse ning rahvusvahelise õiguse süstemaatilise rikkumise arvel.

Sporti on peetud sõdade aseaineks, kus on loodud tingimused ausaks ja võrdseks võistluseks relvi kasutamata. President Putin sooritas paari päeva jooksul pärast Sotši lõputseremooniat tagasipöörde kaugesse minevikku. Tegemist on Hitleri käitumise imiteerimisega Tšehhoslovakkia samm-sammulisel hävitamisel, milleks kasutati ettekäändena Sudeedi sakslaste väidetavat ahistamist Praha võimude poolt. Sama strateegiat on Kreml rakendanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist mitte üksnes Ukraina, vaid kõigi endiste Moskva võimule allutatud riikide suhtes.

Lääneriigid on sellist jõhkrat poliitikat tahes-tahtmata mahitanud, vaadates aastaid kõrvale Venemaa ametlikust doktriinist, mille kohaselt Kreml omistab endale õiguse naaberriikide siseasjadesse jõuga sekkuda ettekäändel „kaitsta“ naabrite territooriumil elunevate rahvuskaaslaste turvalisust. Turvalisust, mille kriteeriumid määratakse Kremli suva kohaselt. Praktikas tähendab see seda, et tuumariik asetab end omaenda alla kirjutatud kohustustest kõrgemale ning usurpeerib ühepoolselt rahvusvahelise õiguse kõrgeima arbiitri positsiooni. Vene arvukate sõjaliste manöövrite ignoreerimine NATO ja EL poolt, millele oleme tähelepanu juhtinud Euroopa Parlamendis – manöövrid, mis matkisid Vene relvajõudude sissetungi naabrite territooriumile – kinnitasid ilmselt president Putini veendumust, et ta võib endale üha enam lubada. Ka Lääne jõuetu reaktsioon 2008. aasta sissetungile Gruusiasse on sillutanud teed palju suuremamastaabilisele agressioonile Ukraina suveräänsuse ja terviklikkuse vastu.

Ometi oli see Vene Föderatsioon, kes koos USA ning Suurbritanniaga garanteeris aastal 1994 vastutasuks Ukrainas paiknevate tuumarelvade loovutamise eest kõnealuse riigi piirid ning kohustus hoiduma igasugusest majanduslikust survest Kiievi suhtes.

Sõjalise jõu kasutamine Ukraina euroopaliku arengusuuna ning territoriaalse terviklikkuse vastu ohustab kõigi Ida-Euroopa riikide julgeolekut. Euroopa Liit ning NATO reaktsiooni selgusest ja jõulisusest, samuti selle üksmeelsusest oleneb edasiste sündmuste käik. Üks on selge – suhted praeguse Vene režiimiga ei saa jätkuda normaalses rutiinis. Venemaa on end ise asetanud väljapoole G8 klubi, tema juhtimisel kavandatud Sotši tippkohtumist tuleks boikoteerida. Venemaa on rikkunud praktiliselt kõiki Euroopa Nõukokku vastuvõtmisel antud kohustusi – tema liikmelisus selles organisatsioonis tuleb külmutada. Viisade lihtsustamise ja viisavabaduse kõnelused Euroopa Liidu ning Venemaa vahel ei saaa jätkuda. Agressiooni eest vastutavad ametiisikud kõige kõrgemateni välja peavad saama viisakeelu ning nende pangaarved välismaal tuleb külmutada. Ainult siis on võimalik Moskva agressiivset poliitikat tõkestada. Vastasel juhul ei piirdu see Krimmi ega Ukrainaga, vaid jätkub edasi.

Venemaa ei ole kõikvõimas. Ta on sotsiaalselt ja poliitiliselt habras, tema majandus ühekülgne ning haavatav, relvajõudude suure enamuse tõhusus küsitav. Demokraatlike riikide reaalne ja kooskõlastatud surve Kremli juhtkonnale annab tulemusi, kui selleks jätkub poliitilist tahet ja vastutustunnet. Euroopa tulevik otsustatakse Ukrainas.

lk2_Tunne Kelam

Tunne Kelam
Euroopa Parlamendi saadik, IRL

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Aili Hörnström
10 aastat tagasi

Det ser ut som om Ryssland utan problem har ockuperat Krim. Jag har undrat hur reaktionen mot detta har varit i Estland och läste med intresse Kelams inlägg; här i Finland ser man med oro på östgrannens senaste åtgärder, en krigsövning nära finska gränsen samt ett beslut att installera en militärstödpunkt för 3000 soldater, även den nära vår gräns. Kanske är detta något som Ryssland har planerat sedan lång tid men i pressen förekommer nu allt oftare åsikter om ett finskt medlemskap i Nato.

Bart
10 aastat tagasi

Tuletan kõigile meelde et Tunne Kelam oli see mees kes kunagi tahtis ise kompartei piletit saada.Nüüd ta on isamaalane IRW.
Ta on selline inimene kes laulab selle laulu kes talle palka maksab.Kahju et inimesel ei ole oma arvamust.NÕRK INIMENE:

ära ulu tunne
10 aastat tagasi

Õige ja lääne liberaalkommunistlik juudakristluse võim peab selle mahasurumiseks kasutama väikeriikide nukuvalitsusi ja meedia kaudu manipuleeritavat rahva ´´tahet´´. Nii et üksta puha kust poolt sa vaatad ikka saada olema okupeeritud. Ekskommaritele tuleb selleks aga vastavad pühakirjatekstid kätte anda et nad õigel ajal neid tekste korrutama panna nii ka nüüd.