Haapsalu linnale kuuluva või linnaga seotud asutuste nõukogusse pole jäänud enam mitte ühtki opositsiooni kuuluvat poliitikut, Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid (Keskerakond) on seejuures haaranud endale koha kolmes nõukogus.
Karilaid juhib Haapsalu Linnamajanduse ASi nõukogu ja kuulub lihtliikmena ka Läänemaa haigla ning Haapsalu ja Läänemaa muuseumide sihtasutuse nõukokku.
Karilaid teenib kolme nõukogu pealt 436 eurot kuus. Koos volikogu esimehe tasu ja autohüvitisega on Karilaiu brutoteenistus Haapsalus 868 eurot.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles (Reformierakond) juhib kaht nõukogu: ta on Läänemaa haigla ja muuseumide sihtasutuse nõukogu esimees.
Kahe nõukogu lihtliikmena teenib linna huve linnapea erakonnakaaslane Sulev Saareväli – muuseumide sihtasutus ja linna spordibaaside nõukogu.
Opositsiooni hundipass
Enne valimisi oli nõukogudes ka mõni opositsiooni kuuluv inimene, kuid pärast valimisi on nemad välja vahetatud.
Üsna kohe pärast valimisi, 13. novembril kutsus linnavalitsus Haapsalu Linnamajanduse ASi nõukogust tagasi IRLi ridades kandideerinud Tiit Moori. Moori asemele määrati aselinnapea Peeter Vikman (Keskerakond), kelle volitused kestavad nõukogus kolm aastat.
Samast päevast kutsuti Haapsalu Linna Spordibaaside nõukogust tagasi Märt Maiste ja Heino Tamm. Maiste kuulub küll “õigesse” ehk Keskerakonda, aga temast sai ühendatud muuseumide majandusjuht. Heino Tamm kandideeris IRLi nimekirjas.
Maiste ja Tamme asemele määrati reformierakondlane Mati Seppi ja keskmees Heikki Sool.
Jaanuari keskel vabastas linnavalitsus Läänemaa Haigla nõukogust ekslinnapea Ingrid Danilovi, kes kuulub IRLi. Tagasi kutsuti ka omavalitsusliidu endine juht Ülle Erman. Nende asemele määras linnavalitsus Karilaiu ja Reformierakonda kuuluva Riho Lepa.
Danilov on jäänud veel vaid laste- ja noortekodu haldava Haapsalu Hoolekandekeskuse nõukogusse. See on ainus linnaasutuse nõukogu, milles osalemise eest tasu ei maksta.
Karilaid jättis Nõmme
Karilaid osaleb kolme nõukogu töös. Selle aasta jaanuarini oli Karilaid ka Tallinna Nõmme linnaosavalitsuse asejuhataja.
“Kolm nõukogu Haapsalus ei ole liig,” ütles Karilaid. “Jõuab süveneda ja kaasa rääkida.”
Haapsalu Linnamajanduse nõukogu juhtimist peab Karilaid tähtsaks tööks.
Läänemaa Haigla nõukogus on ta alles uus liige, mistõttu ei osanud ta enda töökoormust hinnata. Karilaiu sõnul vähendab ühendmuuseumi sihtasutuse nõukogu liikmete koormust ja vastutust kogenud juht Anton Pärn.
Poliitiline kultuuritus
“Minu meelest on see järjekordne näide poliitilise kultuuri puudumisest,” kommenteeris Ingrid Danilov nõukogude poliitilist kallutatust. “Ma ei tea, kas loodetakse opositsioonile kriitika eest koht kätte näidata või püütakse opositsiooni nii palju kui võimalik eemal hoida.”
Danilovi meelest selline kallutatus aina süveneb. Ta meenutas, et ajal mil IRL oli Haapsalus võimul, oli opositsioonis Reformierakonnal volikogu aseesimehe koht ja kohad nõukogus.
“Püüdsime nõukogusid moodustada esmajoones teadmiste ja pädevuse pinnalt, et nõukogust oleks asutusele ka kasu,” ütles Danilov.
Danilov tunnistas, et kuulumine koalitsiooni või opositsiooni mõjutas otsuseid, aga see polnud peamine mõõdupuu.
Võim võttis vastutuse
“Võtsime pärast valimisi täisvastutuse kolme järgmise aasta tsükli eest,” põhjendas Karilaid, miks on nõukogudes vaid võimuparteide liikmed. Haapsalu linnapea Urmas Sukles kordas sedasama peaaegu sõna-sõnalt.
Teise põhjusena nimetas Karilaid, et valimiste ajal teised erakonnad dialoogi ei otsinud. Sukles lisas, et IRL vastandas ennast valimiskampaanias “päris reljeefselt” koalitsioonile, kus nad ise olid nõukogudesse kaasatud.
“Kui nad polnud oma tööga rahul, siis andsime opositsioonile võimaluse taanduda nende linnaettevõtete nõukogudest, mille tööga nad rahul ei olnud,” ütles Sukles naeru pugistades.
Haapsalu Linnamajanduse nõukogust välja arvatud Tiit Moor pidas üheks põhjuseks ägedaks läinud valimiskampaaniat, milles ta läks üsna isiklikuks. Sellest on talle ka mõista antud.
Moor ütles, et sai Linnamajanduse nõukogu liikmena nii mõnegi halva otsuse ära hoida. Ta pidas nõukogu esimeest Karilaidu asjalikuks inimeseks, kes tegi otsuseid, mis tõid valijate hääli.
“Selles mõttes on mul hea meel, et minu aeg sai seal otsa,” ütles Moor.
Pole küll poliitik, kuid minu arvates näeb hea tava ette, et opositsioonile jäetakse alati volikogu aseesimehe koht ning ka nõukogudes peaksid olema esindatud opositsiooni liikmed. Ei saa aru, miks selline paaniline hirm. Nii väikeses kogukonnas kui Haapsalu on iga vähegi oma peaga mõtlev inimene kui jumala õnnistus ning peaks suure rõõmuga kaasatud olema kogukonna hüvanguks.
Selline pimedas tegutsemine on neile endale andnud kahtlemata mugava äraolemise, aga piirkond tervikuna ei saavuta nii piisavat sünergiat.
Suurem avatus ja parem kaasatus on meie mõlema elukeskkonna huvides. Ma olen nõus, kõik osalejad pole demokraatias ausate kavatsustega. On kiuslikke ja pahatahtlikke, aga nad ise eralduvad töö käigus, kõik kaasatud pole sarnaste motiividega. Paljudel on ka missiooni ja positiivset tegutsemisindu. Usun, et enamik inimesi on hea loomuga.
Demokraatia on oma olemuses pidev vastastikune õppeprotsess koos vigade tunnistamisega!!!!!!!!!!!
kui valimistel kaotasid,mida nüüd veel hüpata?
Sooviks teada võrdlusena eelmiste ja uute haridust ja pädevust nimetatud kohtadele.
Haapsalus nagu ka kogu Eestis on selgelt vaikiva ajastu pealetung.
PS! Teadjad inimesed räägivad, et Karilaiul on väike teenistus nüüd ja Haapsalu kolmes nõukogus osalemine annab talle vajaliku lisateenistuse.