Riigis on tekkinud kaks vastasleeri. Ühel pool on „tülikas rahvas”, kes tahab maksumaksja staatusest rohkemat, igatsedes taga põhiseaduses ette nähtud kõrgeima võimu kandja positsiooni.
„Tülikas ja tänamatu rahvas” ei taha püsida seal, kus arvatakse olevat aplodeerivate pealtvaatajate koht. Teisel pool on aga see osa poliitikutest, kes arvavad, et ametipositsioon on seisus ja avalik võim on parteiliinis päritav. Päris jube on näha, kuidas uusaadel püüab oma positsioone kindlustada, ise innukalt selgitades, et kõik toimub demokraatia huvides.
Kõnekaid näiteid on püüe varjutada riigikogu komisjonides toimuvat riigisaladusega. Kõik riigikogu saadikud on altid kinnitama, et põhiline töö toimubki parlamendi komisjonides ja mitte suures saalis täiskogu istungitel. Ka allakirjutanu kinnitab, et see on nii.
Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste tuli aga lagedale ettepanekutega, mille kohaselt ei tohi saadik kommenteerida komisjonis räägitut ega nimetada komisjoni istungil sõna võtnud isikuid enne, kui protokoll on kinnitatud. Tagatipuks tuleks komisjonide istungite protokollidele või salvestistele kehtestada 30 aasta juurdepääsupiirang. Kui see ei ole avalikkuse tõrjumine, siis mis see on?
Säärased seisukohad on leidnud toetust nii koalitsiooni– kui ka Keskerakonna saadikute seas. Vastukaaluks sellele lähenemisele võib pidada sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis teeks riigikogu komisjonide istungid senisest märksa avalikumaks.
Praegu kantakse näiteks riigieelarve järelevalve erikomisjoni istungeid internetis avalikult üle. See traditsioon peaks laienema kõikidele komisjonidele. Ka asjaomase valdkonna kodanikuühenduste katusorganisatsioonide esindajad võiksid olla komisjoni istungitele alati oodatud.
Põhiseaduskomisjoni esimees on näidanud üles selget tahet kärpida opositsioonierakondade õigusi ja parlamentaarseid võimalusi. Tema algatatud riigikogu kodu– ja töökorra seaduse muutmise eelnõu eesmärk on piirata opositsiooni õigust võtta istungi ajal vaheaegu.
Eelnõu seadustamise korral läheksid hääletusele ainult need muudatusettepanekud, mis on esitatud „kooskõlas seadusega”. Selle kohta teeks otsuse juhtivkomisjon, kus üldjuhul on ülekaal võimuliidu saadikuil.
„Opositsioonile päitsed pähe” — nii võiks seda ettepanekut nimetada.
Riigikogu menetluses olevad märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse muudatused sobituvad samasse poliitilisse õhustikku. Rahvakogu ettepanekust lähtuvalt on kavas luua otsepöördumise võimalus riigikogu poole, nii et mõni parlamendi komisjonidest rahva algatust ka ametlikult arutaks ja sellele konkreetselt vastaks.
Kõik oleks kena, kui koalitsioon ei tahaks sätestada, et rahva pöördumisel peab olema vähemalt tuhat toetusallkirja koos inimeste isikukoodidega. Eelnõu külge on poogitud ka ettepanek, mille kohaselt juhul, kui suuliselt pöörduv isik käitub ükskõik millise ametniku arvates „heade kommete vastaselt” või siis „ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud”, ei pruugita teda üldse jutule võtta. Millised on head kombed või millisel hetkel inimene ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud, saaks ametnik ise otsustada.
Teisisõnu anname ametnikele õiguse inimene uksest välja saata, kui too juhtub ametnikule ebameeldiv olema. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku sellekohased punktid eelnõust välja jätta, koalitsioon hääletas aga selle ettepaneku maha. Ametnike võim saaks sel moel veel ühe toetuspunkti.
„Ettevaatust, rahvas tuleb!” — Nii näib kõlavat võitlushüüd koalitsiooni ridadest. Avalik võim ei ole mitte päritav privileeg, vaid ajutiselt antud võimalus tegutseda üldsuse huvides. Loodan väga, et see teadmine ei ole koalitsioonipoliitikute ridadest täiesti kadunud.
Asjade üldist seisu ei muuda kuidagi hiljutine nõustumine rahvakogu üksikute ettepanekutega. Kosmeetilist laadi järeleandmised täitsid pigem positiivsete pressiteadete väljasaatmise eesmärki.
Neeme Suur
riigikogu liige, SDE
Rahvas tuleb, jah? Ja kui ta Risti soo äärde jõuab, hakkab mõtlema.
need ju ise kõik ilvese partei mehed, alustage armajokist, kala mädaneb peast
nõlvalt akkavad asjad tagurpidi paistma-ei tule rahvas,ike läheb pigem.
Paistab lihtsalt on selline meelsus,et tuleb minna.Majanduslikult ei ole enam eriti mõtet- kui oled tegija,siis saab ka siin raha teenida.Just sain võrdlusmaterjali Soomes ja Lõuna Saksamaal saab ehitaja suht sama tunnitasu mis siin tuleb maksta.Numbriliselt küll veel on vahe sees,aga elukallidust ja sõiduhinda arvestades teenib mees siin vaba raha isegi enam kui seal tõotatud maadel.Tubli meest ei ole lihtsalt enam odavamalt võtta.
räägib õiget juttu,juba see on tähtis demokraatia seisukohast,seda esiteks.Teiseks tuleb Neeme tagasi valida,sest see mees on aateline,kuigi kogemusi nende kaabakatega rinda pista on veel napivõitu,aga kui kosub,usun põnnama ta ei löö.Kolmandaks,eestis ei tule keegi tänavale,sest elatakse ju väga hästi,kes peaks enda eest seisma,ei viitsi seda teha,vaid läheb lahe taha pappi teenima,kes on kohapeal,saavad suurepäraselt hakkama.Neeme sõnum on see,et need kuramuse kaabakad on üliosavad enda võimu kindlustama seaduslike vahenditega,väga häbitult ja häbenemata.
Lp.Neeme Suur!
Palun tehke rahvale ettepanek tulla tänavatele nagu Ukrainas ja nõuda erakorralisi riigikogu valimisi ning presidendi ja valitsuse tagasiastumist, siis lõpeb ära see jama sõna otseses mõttes, ära on juba tüüdanud see nn.demokraatia mängimine, mis on kestnud juba üle 20 aasta.
Mõtetu pläma. Juba aastaid pole rahva sõnaga arvestatud. Hea näide rahvakogust. Riggikogu ja valitsus on end kaitsnud igasuguste seadustega nii,
et rahvas ei saa midagi muuta, kui ei riku seadust. Selleks on palju kaasa
aidanud SDE. Miks ei kutsu N. Suur rahvast tänavale, see on ainus võimalus
rahval end maksma panna. Miks ei lahku SDE täjes koosseisus protestiks
riigikogust. Tuleks kohe erakorralised valimised (praegu paras aeg). Muidugi
seda ei tehta, igaühel oma rahakott tähtsam.
Kulla Neeme,rahvakogu ettepanekud nulliti jääkeldris ära ja nullijatele jagab president ordeneid.Nii käib demokraatia mängimine Eestis.Ja mis erakonna mees oli ordenite jagaja?
pakend on, sisu mina ei näe. õhu vibratsioon. ainult. loo lõpust oli puudu – meie sotsikesed oleme inglikesed. suht naljakas.
Kas artiklile allakirjutanud kinnitaks ka seda, et töö komisjonides ning täiskogu istungid on alati ajaliselt paigutatud nii, et riigikogu liige saaks osaleda komisjoni töös ja ka täiskogu istugitel. Ometi on istungisaalid pidevalt RK saadikutest tühjad, 101st rahvaesindajast istub saalis tihti vaid 5-6 poliitikut. Samadel kellaaegadel komisjoni istungeid ei peeta…