Hängijate kaubamajast väljaajamine probleemi ei lahenda

Haapsalu kaubamajas kogunevate noorte teema pole uus ei noorsootöötajate ega ka politsei silmis, kuid nad leiavad, et noorte väljaajamine kaubanduskeskusest tegelikku probleemi ei lahenda.

Läänemaa politseijuht Margus Kaldma leiab, et kaubamajas korda pidada pole mitte politsei, vaid turvafirma kohustus.

Turvafirma on politseilt viimase poole aasta jooksul abi palunud vaid kaks korda. Neist ühel juhul oli tegemist vargusega vahele jäänud täiskasvanuga, kes vastu hakkas.

Politseijuht ütles, et Haapsalu pole mitte ainus paik, kus kaubanduskeskused on noortega hädas, kuid tema hinnangul oleneb palju ka turvatöötajate oskamatusest noortega suhelda. Nii ongi mõned noored osa turvamehi kiusamise objektiks valinud – õrritavad neid ja jooksevad eest ära.

Haapsalu jaoskonna politseiteenistuse vanem Marika Haller leiab, et vajaka on koostööst.

“Igaüks on oma kapslis. Kui laps on koolis, on ta kooli oma, kui kodus, on ta kodu oma, ja kui tänaval, siis arvatakse, et on politsei oma ja politsei peab teda sealt kellaaja peale kooli või koju ajama,” ütles Haller.

“Kui noored kaubamajas juttu räägivad, ei tähenda see, et neid tuleks sealt välja ajada,” ütles Kaldma.

Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare on samuti arvamusel, et ei saa karistada kõiki ühe vanuserühma noori sellepärast, et paaril neist on raskusi iseendaga toimetulekul.

“Kui noored kaubamajast ära ajada, lahendab see kaubamaja probleemi, aga mitte noorte oma,” ütles Rootare.

Ta lisas, et siis noored küll enam kaubamaja külastajaid ei häiri, kuid leiavad kogunemiseks järgmise koha.

Rootare sõnul ongi probleem paaris lapses, kes ei saa endaga hakkama. “Provokatiivne käitumine on märk sellest, et laps ei saa iseendaga hakkama,” ütles ta.

Rootare sõnul ei saa öelda, et probleemsete lastega poleks tegeldud. On sekkunud sotsiaaltöötajad, on olnud koolivahetusi, suunatud vestlustele jne.

Et selliseid noori peetakse tülikaks nii kodus, koolis kui ka huviringis, siis aetaksegi neid igalt poolt ära ja tehakse neile selgeks, et nad on halvad. “Ainult kamp pakub tunnustust, kui julged varastada või kellelegi halvasti öelda,” analüüsis Rootare.

Aselinnapea sõnul pole küsimus huviringide arvus ja ta ei taha nõustuda väitega, et noortel pole Haapsalus tegutsemisvõimalusi. Linnas tegutseb huviringe ja ka kaks avatud noortekeskust.

Haapsalu noorte huvikeskuse direktor Reelika Ender ütles, et linna kummaski noortekeskuses käib päevas 40–50 noort, nende hulgas ka kaubamajas hängivaid lapsi.

“On lapsi, kelle kaasamine on väga raske, ja kõik polegi kaasatavad,” tunnistas Rootare. Ta lisas, et kõik lapsed pole sellised, kes huviringi uksele koputama läheks, ja nende puhul tuleb kasutada teisi meetodeid.

Üks võimalus on mobiilsed noorsootöötajad, kes ei oota, et lapsed nende juurde tuleks, vaid lähevad ise laste juurde, kuid sellist teenust praegu Haapsalus pole.

Ender lisas, et järgmisel nädalal on plaanis noorsootöötajate ja politsei kokkusaamine, kus arutatakse, milliseid võimalusi on noortega tegelemisel. See ei muuda aga olukorda üleöö.

“Ega sotsiaal- ja noorsootöö ole valutehas, mis teeb vanast uue. See on pikaajaline protsess,” kinnitas Rootare.

KOMMENTAAR

Elle Altmets,
Haapsalu kolledži tervisejuhi eriala õppekoordinaator:

“Ükskõik kui palju asju lastele pakkuda, ei tahagi kõik sellest osa võtta, mõned tahavadki käia kaubanduskeskuses. Kui tehagi juurde tasuta trenne ja noorteüritusi, anname jälle neile lihtsalt ja tasuta kätte. Nad ei hakka sinna minema. Trenn on aktiivne tegevus, peab pingutama, ja need noored ei taha pingutada. Suurlinnad maadlevad samade asjadega.

Korda aitaks hoida inimeste sekkumine, aga enamasti ei julge keegi midagi öelda. Nii kaua, kui teeme näo, et ei näe neid, nii kaua jätkavad nad lõhkumist ja hängimist.”