Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on Eestis esimesele pidevale tööle asumise mediaanvanus 19 aastat. Võrreldes vanemate või vanavanemate põlvkonnaga on praeguste noorte tööelu algus nihkunud hilisemaks, kirjutab statistikaamet oma blogis.
Tööelu alustamise all ei ole mõeldud juhutöid, praktikaid või koolivaheaegadel taskuraha teenimist, vaid esimest püsivat tööd, mis kestis rohkem kui kolm kuud. Võrreldes põlvkonniti praegusi 25–74-aastasi näeme, et tööelu algus on aja jooksul tasapisi hilisemaks nihkunud. Kui tänaste pensioniealise tööelu alustamise mediaanvanus (st vanus, millest pooled asusid tööle varem ning pooled hiljem) oli 18 aastat, siis keskealiste, 45–59-aastaste põlvkonnal 19 ning noorematel, 25–44-aastastel 20. Seejuures on aritmeetilised keskmised näitajad kõigis vanuserühmades pisut kõrgemad väikese hulga hiliste tööleasujate tõttu. Praeguste alla 25-aastaste tööelu alustamise keskmist vanust on raske hinnata, kuna ligikaudu kolmandik nendest ei ole veel püsivalt tööle läinud ja millal nad seda teevad, on võimatu ennustada. Juba tööellu astunud alla 25-aastaste põhjal võib siiski arvata, et pideva tööeluga alustamine on lükkumas veelgi hilisemaks.
Mis on tööelu alguse edasilükkumise põhjustajaks? Kõigepealt on eri kooliastmete lõpetamise vanused ajas pisut kasvanud (näiteks alla 35-aastaste puhul avaldab mõju keskkooli lõpetamine 19-aastaselt varasema 18 asemel). Enam on keskmist tööelu algust aja jooksul hilisemaks lükanud siiski kõrgharitute osatähtsuse kasv ühiskonnas. Võib üldistada, et iga järgmise kooliastme lõpetamine lükkab tööelu algust edasi vähemalt aasta võrra. Miks mitte kauem, sest uue haridustaseme omandamine võtab ju reeglina kauem aega? Küllap avaldavad siin mõju need, kes töötavad juba kooli ajal või enne kõrgemale haridustasemele õppima asumist. Kui põhiharidusega inimeste mediaanvanus esimesele püsivale tööle asudes oli 17, siis kõrgharidusega töötajate puhul 22.
Kui sugu mõjutab keskmist tööelu alustamise aega suhteliselt vähe (mehed on küll pisut varasemad tööleminejad), siis märksa olulisem vahe ilmneb rahvuse järgi. Mitte-eestlased (peamiselt vene rahvusest inimesed) alustavad tööelu eestlastega võrreldes keskmiselt pool aastat kuni aasta varem ning see vahe jääb püsima kõigis kohortides ja haridustasemetel. Seda mõjutavad muuhulgas asjaolud, et osa nõukogude perioodist oli vene kool 10-klassiline ning paljude mitte-eestlaste haridus on omandatud väljaspool Eestit.
Hinnangud põhinevad 2012. aasta tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
Yngve Rosenblad,
statistikaameti vanemanalüütik
Minu tütar lõpetas mõned head aastad tagasi kutsehariduskeskuse ja omandas koka eriala. Tööle teda aga kusagile ei võetud kuna tal ei olnud praktilisi kogemusi,ehki ta oli õppeaja vältel mitmed kuud olnud praktikal päris nimekates toitlusettevõtetes( seda muideks põhiliselt tasuta).Haapsalus teda tööle ei võetudki,isegi köögi abitöölisekski mitte.lõpuks leidis ta tööd kaubanduses ja seda ka tänu minu tutvustele. nüüd kokkab ta vaid oma perele.
Noor: Sa oled end petta lasknud kui kuulasid,et haridus on imeasi mis tagab meelepärase töö,palga ja eneseteostuse.Meeldivuse alusel valitud haridus ei ole üldjuhul investeering vaid lapsepõlve pikendamine,tarbimine vms.Niisiis oled sa juba meeldiva osa oma oma elus kätte saanud,nüüd tuleks investeerima hakata-end üles töötama ja tööharjumust tekitama.Siin tulebki kala sisse,seda on väga raske teha kui oled juba 20+ ja senine elu on libedalt läind. Tööandjal ilmselt on juba kogemusi noortega ja nad tahavad näha mis noorega on tegemist,kui suudad min palgast hoolimata talle tõestada enda kasulikkust,siis võid juba palga üle rääkida.Kõik tööandjad otsivad tegelikult asjalikke töötajaid.Ja tõsise töössesuhtumisega inimesele ei ole… Loe rohkem »
Põhjus on väga lihtne. Noortele elluastujatele pole Eestis lihtsalt elamisväärset tööd pakkuda, kui välja arvata IT, arsti, biotehnoloogia ja inseneri erialad (mõni ehk veel). Ja ka nende tegijad ei taha vabatahtlikult Eestis oma karjääri teha. Tundub, et meid seatakse sundvaliku ette õppida vaid seda, mida riigile on hetkel vaja, mitte aga seda, mida me ise õppida tahaks ja milles me oma andeid saaks paremini rakendada. Seetõttu võetakse enamikku noortest peale kooli lõpetamist enamasti orjadena tööle miinimumpalga eest (kui veab). Ja siis ettevõtjad vinguvad, et noored on upsakad ja ei taha tööd teha pakutud “raha” eest, ning nõuavad kohe alguses ulmelist… Loe rohkem »