Statistikaamet korrigeeris viimase rahvaloenduse ja registrite andmetele tuginedes Eesti rahvaarvu aastatel 2000–2013, täpsustatud andmetel oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga 1 311 870 inimest.
Statistikaameti teatel oli Eesti rahvaarv 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 1 325 215 inimest ehk ligi 30 000 inimest rohkem, kui õnnestus loendada 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse käigus. “Seda, et loendus oli alakaetud ja ligemale kaks protsenti loendamisele kuuluvatest isikutest jäi mitmesugustel põhjustel loendamata, teatas statistikaamet juba 2012. aastal loendustulemuste avaldamise ajal,” teatas amet BNSile. Praegu on selgunud loendamata jäänud inimeste ka täpne koosseis ning nad moodustavad 2,3 protsenti loendamisele kuulunud isikute arvust.
Loendusandmete põhjal täpsustas amet ka 2013. aasta 1. jaanuari rahvaarvu, samuti sündide, surmajuhtumite ja rände arvu. Pärast andmete täpsustamist oli 2012. aasta loomulik iive miinuses 1362 inimesega ning välisrände saldo miinuses 3686 inimesega. Seega oli Eesti rahvaarv 2013. aasta 1. jaanuari seisuga 1 320 174 inimest.
Täpsustatud andmetel sündis Eestis 2013. aastal 13 831 inimest ja suri 15 474 inimest. Seega oli 2013. aastal loomulik iive miinus 1643. Eestisse sisse rändas 2013. aastal 4085 ja Eestist välja 10 746 inimest. Seega oli välisrände saldo miinus 6661. Nende andmete põhjal arvutas statistikaamet Eesti rahvaarvu suuruseks 2014. aasta 1. jaanuaril 1 311 870 inimest. “Ka seda rahvaarvu täpsustatakse ja see võib veel muutuda,” teatas amet. Täpsustatud 2014. aasta rahvaarvu avaldab statistikaamet 5. mail.
Ameti teatel on tagantjärgi rände registreerimine põhjuseks, miks korrigeeritud välisrände saldo erinevus varem avaldatud andmetest. Nimelt selgus andmete üksikasjalikul kontrollimisel selgus, et 2012. aastal oli rändajatena kirjas hulk inimesi, kes tegelikult olid juba varem Eestist lahkunud.
Ka 2000. aasta rahvaloendusel jäi osa inimesi loendamata, seega oli 2000. aastal Eestis elanikke esialgselt avaldatust rohkem, 1 401 250 inimest.
Statistikaamet hindas praegu Eestist loendustevahelisel perioodil registreerimata riigist lahkunute arvu mudelipõhiselt, seega täpsustas amet kõik rahvaarvud aastail 2000–2011.
Amet nendib, et üldiselt jäid ka pärast ümberarvutusi kehtima kõik üldised seaduspärasused, mis Eesti rahvastikuarengu kohta on selgunud. Samas selgus, et tegelik rahvaarv on mõnevõrra suurem kui esialgu oletatud ja ka väljarände järsk kasv 2012. aastal ei leidnud kinnitust. Oletatavasti hakkab väljarände saldo edaspidi lähenema nullile, sest potentsiaalsete väljarändajate vanuserühm väheneb, lisaks suureneb tasapisi tagasiränne, mis praegu on umbes 30 protsenti väljarändest ja moodustab suurema osa sisserändest.
