Kolumnist Jaan Franclin Perlitz kirjutab ajaloolistest sündmustest, mille poolest tänane kuupäev, 4. jaanuar eriline on. Põhjalikumalt saab nende tähtpäevade kohta lugeda tänasest Lääne Elu paberlehest.
Punktkirjapäev
1809. aasta 4. jaanuaril sündis Prantsusmaal poiss, kes leiutas punktkirja. Sel päeval tähistab maailm igal aastal Louis Braille’i auks World Braille Day’d ehk punktkirjapäeva. Päev annab pimedatega töötavaile organisatsioonidele võimaluse oma tegevust propageerida.
Louis jäi pimedaks, kui torkas kolmeaastaselt oma isa sadulsepatöökojas nugadega mängides endale silma. Kümneaastaselt saadeti ta Pariisi pimedate kooli. Seal õppis poiss tavaliste, kuid kõrgendatud tähtede süsteemi järgi lugema. Seda oli aga raske praktiliselt kasutada. Louis õppis ka orelit mängima.
Edaspidi pühendus ta nägemispuudega inimeste õpetamisele Pariisi pimedate instituudis. Kolme aastaga töötaski Louis välja punktkirja. See tugines kuuele punktile, mida kombineerides sai luua nii tähti kui ka noote.
1829. aastal tutvustas Braille leiutist pimedate koolide professoritele ja õpetajatele, kes aga ei soovinud punktkirjaga tegemist teha. Leiutajal keelati õpetajatöös punktkirja kasutamine.
Hüpnoosipäev
4. jaanuaril tähistatakse ka World Hypnotism Day’d ehk ülemaailmset hüpnoosipäeva. Sellega soovitakse teadvustada rahvale hüpnoosi häid külgi. Kahjuks pole meedia hüpnoosist arvamuse kujundamisele eriti tähelepanu pööranud, mistõttu peetakse hüpnoosi salateaduseks. See on aga vale.
Olen ise hüpnoosist abi saanud. Pärast aastatepikkust tööd sõjareporterina tundsin end tõesti halvasti. Nägin õudusunenägusid ega julgenud uinuda enne, kui täiesti purjus olin. Pelgasin inimesi, kartsin sõita bussi või trammiga.
Minust viie kilomeetri kaugusel elavaile poegadele külla minnes hiilisin mööda inimtühje tänavaid. Kui oli tarvis külmkappi täita, helistasin sõbrannale, sest poodi ei julgenud ma minna. Ja nii edasi.
Lõpuks otsisin abi paari psühholoogi juurest. Poolteise aasta jooksul sain peaaegu igal nädalal paar hüpnoosiseanssi ja umbes sama palju kõnetunde. Nüüd olen enam–vähem taastunud.
Nii et ärge naerge nende üle, kes pole nõus hüpnoosi jamaks pidama!
Iseseisvuspäev
Birmas, mida tänapäeval nimetatakse Myanmariks, tähistatakse aga 4. jaanuaril rahvuspüha. Sel päeval 1948. aastal sai riik pärast pikka Briti koloniaalvõimu all olemist iseseisvaks.
Birma on pindalalt Kagu–Aasia maismaaosa suurim riik, piirnedes Hiina, Bangladeshi, India, Laose ja Taiga. Pärast sõjaväelist riigipööret 1962. aastal on maad juhtinud hulk sõjaväelisi režiime, aetud on teadlikku isolatsioonipoliitikat.
Külastasin pealinna Rangooni 1967. aastal ja pole kunagi tundnud end rohkem valvatud. Kui, siis Saksa demokraatlikus vabariigis.
Birmat peetakse tänapäeval maailma vaeseimaks maaks. Suured probleemid on heroiinitootmine ja HIV, AIDSi levik. Birma on Afganistani järel maailma suurim heroiinitootja.
Riigis on viimastel aastakümnetel käinud kodusõda. Sõjaväelise režiimi vastu võitlevad mitmed vähemusarmeed, kes soovivad rohkem iseseisvust.
Sõjaväehunta väidab, et vastupanuliikumist rahastatakse narkootikumide kasvatamise ja nendega kaubitsemise kaudu. 2010. aasta veebruaris mitme rahvaliikumise poolt avaldatud raport väidab, et tegelikult on just regulaararmee see, kes juhib ja kaitseb uimastitootmist.
Mees, kes elas üle kaks aatomipommi
Viimaseks räägin Jaapani insenerist Tsutomu Yamaguchist, kes suri 93aastaselt 4. jaanuaril 2010. Yamaguchi–san oli mitmekordne ime.
29aastaselt, 1945. aasta augustis viibis mees tööreisil Hiroshimas, kui Ameerika lennuk B–29 „Enola Gay” heitis Jaapanile esimese aatomipommi. Plahvatuse ajal ja sellele järgnenud päevade jooksul suri 120 000 inimest, mitukümmend tuhat inimest sai vigastada.
Tsutomu Yamaguchi oli üks neist. Lööklaine paiskas mehe pikali, ta sai ülakehale tugevaid põletushaavu ja veetis õudse öö varjendis. Päev hiljem hakkas ta sidemeisse mähituna kõndima kodulinna poole.
Ööpäeva pärast jõudiski Yamaguchi oma kodulinna Nagasakisse. 9. augustil kell 11.02 viskasid ameeriklased sinna aatomipommi.
Paljud, kes Jaapanisse heidetud aatomipommid üle elasid, on saadud kiirituse tõttu ikkagi enneaegu surnud. Yamaguchi elas aga 93aastaseks.
