Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde kütmisel kehtivaid olulisi põhitõdesid: kütteseadmeid tuleb regulaarselt hooldada, majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi põletada ning vältida tuleb ülekütmist.
Puidu põletamisel eraldub ümbritsevasse õhku mitmeid saasteaineid nagu näiteks ülipeen tahm, vingugaas, samuti erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis on tervisele kahjulikud, selgitas keskkonnaameti keskkonnaosakonna välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits. Näiteks seostatakse põlemisel tekkinud peenosakesi ennekõike südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haiguste ning vähiga. Vingugaas on toksiline, kahjustades kesknärvisüsteemi ning südant ja võib suurtes kogustes olla surmav. Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütmisperioodil rohkem saastunud kui kaugküttega elamupiirkondades, on siiski võimalik saastet teataval määral vähendada.
Spetsialisti sõnul tasub eelkõige silmas pidada põhimõtet, et mida efektiivsem on põlemine, seda vähem saastatakse keskkonda. Väga oluline on seega küttekolde korrasolek ning kasutatava küttematerjali kvaliteet. Niiske puidu põlemisel tekib õhku rohkem tahma ja vingugaasi.
Samuti tuleb meeles pidada, et majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi koduahjudes, pliidi all, kateldes või lõkkes põletada. Prügi põletamisel tekivad väga mürgised saasteained, mis võivad olla vähktõve, väärarengute ja arengupeetuse põhjustajad. Välisõhku paiskudes liiguvad need sealt edasi inimese organismi kas otse sisse hingates või kaudselt läbi toidu.
Tähelepanuta ei tohi jätta ka tuleohutust. Kütteseadmeid tuleb regulaarselt hooldada, et need oleksid töökorras. Samuti on oluline, et kütmisel ei jääks kütteseadmed järelevalveta. Tuleohutuse kohta saab lugeda pikemalt Päästeameti kodulehel.
Kütteperioodi eel ja ajal palub meeles pidada:
* Katelde kütmisel tuleb kasutada kvaliteetset kütteainet, nt kvaliteetset halupuud. Hoiduma peaks märja puuga kütmisest.
* Küttekoldesse ei tohi visata selleks mitte ettenähtud materjali nagu kilekotte ja muud prügi.
* Katlaid tuleb hooldada ettenähtud regulaarsusega.
* Hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt kinni jms.
* Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt.
* Kütteseadmeid (pliidid, ahjud, katlad jne) ei tohi jätta järelevalveta.
