Raudtee taastamine on arengukavas sees

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kas uued moodsad reisirongid ükskord Haapsallu ja Rohukülla sõitma hakkavad, oleneb nüüd muu hulgas sellest, kuidas mujal Eestis reisirongiliikluse uuendused omaks võetakse. Foto: internet

Majandusministeeriumis viimast lihvi saavas transpordi arengukavas on Haapsalu raudtee taastamine ettevaatlikus sõnastuses siiski ära mainitud, aga täit kindlust see ei anna.

Majandusministrilt heakskiitvat allkirja ootava transpordi arengukava (TAK) viimane versioon lubab kaaluda rongiliikluse laiendamist uutel suundadel. Uute suundade näiteks tuuakse Riisipere–Haapsalu ja Valga–Koidula–Pihkva.

Seda kõike lubatakse kaaluda edaspidi, analüüsides seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele, uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust ja mitmesuguseid investeerimisvõimalusi.

Maavanemana raudtee taastamise tasuvusuuringu algatanud riigikogu liige Neeme Suur ütles, et sõnastus on küll tingivas kõneviisis – kaalutakse edaspidi –, aga et raudtee on arengukavas sees, on ikkagi suur samm edasi.

“Seegi nõudis parajalt selgitustööd,” ütles Suur. “Raudtee taastamise tõenäosus suurenes, aga see pole veel kindlasti mitte sada protsenti kindel.”

TAKi kooskõlastamine on lõppenud. Kavva tehti üle 170 ettepaneku, nende seas on ka ettepanekuid Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee ehitamiseks (siseministeerium, Haapsalu linnavalitsus, linnade liit). Raudtee taastamist arutanud riigikogu majanduskomisjon sõnastas oma ettepaneku pisut konkreetsemalt: teha ettevalmistustööd.

Kui majandusminister on arengukavale alla kirjutanud, läheb eelnõu valitsusse. Majandusministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda lootis eile, et valitsus hakkab arengukava arutama tuleva neljapäeva istungil, aga täpsemalt selgub see uuel nädalal. Valitsusest liigub eelnõu edasi riigikogusse, kus see vastu võetakse.

Arengukava konkreetsed tegevused pannakse kirja rakenduskavas, mille majandusministeerium peab koostama kolme kuu jooksul pärast arenduskava vastuvõtmist riigikogus. Transpordi arengukava aastaiks 2014–2020 elluviimine maksab esialgsel hinnangul 3,3 miljardit eurot.

Peale Haapsalu raudtee nimetab arengukava eelnõu olulisemate investeeringutena Läänemaalt ka Sviibi sadamahoone ehitust ja Rohuküla 2. kaid.

20 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
tuletooja
9 aastat tagasi

nõustun eelmisega – kui selleks et ministeerium suvatseks selle haapsalu raudtee teema arengukavasse kirjutada peab sellist karnevali korraldama siis see on tõsine järele mõtlemise koht. Aga eks Kerli Nilp ja möösalu nõustavad valitsust ka vastavalt. Ja nagu aru võib saada ega kindel pole see raudtee ka siis kui see kirja pandud on. See näitab et jumalaks on raha ja raha teenindamine mitte rahva heaolu tagamine. Poliitiku lubadus on nagu kassi piss. Rahvas on võimu jaoks kõnts keda võib rentslist alla lasta sest ta pole majanduslikult kasulik sestoskab ise hakkama saada

ätt.
9 aastat tagasi

Kogu asi praeguses seisus suur mull ja plära !

kodanik
9 aastat tagasi

Tulgu enne kiirtramm, mõni mure.

...
9 aastat tagasi

Jumal küll, millest te unistate, enne tuleb kiirtramm Viimsisse kui raudtee Haapsallu.

eelmised
9 aastat tagasi

Te katsuge niigi palju ära teha, selmet siin vaimselt onaneerida hommikust õhtuni. Te ei kujuta ettegi, kui palju tööd sellegi sõnastuse saamiseks on tehtud.

sulle
9 aastat tagasi
Reply to  eelmised

Kujutame ette küll ja tublid mehed, kes asjaga sinnamaani on jõudnud. Samas ei tasu saavutatut üle hinnata. Minu hinnangul pandi see sisse vaid selleks, et koerad lõpetaks haukumise. Nüüd järgneb lõputu mõtlemine, analüüsimine jne. Eravestluses ütleb Parts laia naeratuse saatel, et mingit raudteed ei tule. Aga ma väga loodan, et kõik see nii ei ole ja raudtee tuleb.

isamaamüüja
9 aastat tagasi
Reply to  eelmised

lubadus #kodukulud alla# näitab asjade seisu, aga kirikurahvas on taevasse minekut oodanud tuhandeid aastaid, nii et kannatust unistajatele

max
9 aastat tagasi

Pealkiri on eksitav!!! Sama hea kui raudteed ei tule. Meie seisime ikka selle eest, et raudtee taastataks KINDLAS kõneviisis. See hämamine on üks paras jama lõpp-kokkuvõttes. TÄIELIK JURA! Ja nüüd kohe Neeme Suur võtab rahuloleva positsiooni sisse: “hea, et niigi läks”. Nõrk, härrased, väga nõrk.

Neeme Suur
9 aastat tagasi
Reply to  max

Minus ei ole rahulolu selle lahenduse ega selle sõnastuse osas mitte karvavõrdki. RK majanduskomisjoni ettepanek oligi loobuda tingivast kõneviisist ja kirjutada ettevalmistustööde teostamine kindlas kõneviisis arengukvasse sisse. Seda ettepanekut MKM arvesse ei võtnud. Majanduskomisjoni ettepanekut arvestati osaliselt – laiendati lauset, kuid tingiv kõneviis jäi püsima. Lõpuks aga see mitte ei ole oluline. Siiamaani tõrjutakse teemat väitega, nagu oleks tegemist eriliselt mitteäratasuva ja eriliselt kalli ehitusega. Kumbi väide aga tegelikult tõele ei vasta ja tõrjetöö juures räägitakse mida iganes(näiteks korrutatakse numbrid viiega ja räägitakse tõsise näoga et nii see ongi). Kõige parema meelega peidetaks see asi kapi põhja ära. Meie töö… Loe rohkem »

kolka patrioot
9 aastat tagasi
Reply to  Neeme Suur

Ainuke võimalus kindlas kõneviisis saab olla see, kui kõik tahtjad vabatahtlikus korras seda teeksid. Aitab lobast, tehke ise füüsiliselt esimesed kilomeetrid ära. Riigikogu liikmena Teil ju ajast puudu ei tohiks tulla. Sellinne eskuju oleks kindlasti nakkavam, kui kabinettide palavuses seda jura ajada.

Neeme Suur
9 aastat tagasi
Reply to  kolka patrioot

Iroonia on vahva muidugi, hea patrioot, aga sinu jutul on ka iva sees. Loe http://arileht.delfi.ee/news/uudised/turbas-tehakse-maailma-suurematele-naftatootjatele-metallitood.d?id=66977846
ja arutle teemal – kas ettevõtluse huvid ei võiks panna raudteed pikendama Turbani?

Ahto
9 aastat tagasi
Reply to  Neeme Suur

Või arutleks hoopis teemal ,miks ei võiks maailma suurimatele naftatootjatele metallitööd (või mida iganes) teha Taeblas ,Ristil ,Haapsalus või Rohukülas.

Jätkuks Ahtole
9 aastat tagasi
Reply to  Neeme Suur

Olen olnud samasuguse dialemma ees ka mina, et miks ei võiks leida rakendusi siinsetele tühjalt ja kasutult seisvatele endistele tootmishoonetele. Kuidas saab välismaine investor teada, millised kinnisvarad meil seisavad tühjalt? Ei kajastu see ju omavalitsuste kodulehtedel. Omavalitsuste kodulehed võiksid jagada ka seesugust ingliskeelset informatsiooni. Täna käivad meie omavalitsusjuhid sageli sihitult külas komandeeringutes 0ma sõprulinnades. Haapsalu omad käisid Petlemmas näiteks ja milline otsene kasu sellest ka oli? Arvan, et tegu oli rohkem Rahuvarmi ja Vikmani erahuvidega. Ridala vallavanem T.Schmidt paistab rohkem tegusalt toimetavat oma Soome sõprusvallas. Mulle on arusaamatu, miks meie omavalitsusjuhid ei taha rääkida avameelselt sõpruslinnadega meie probleemidest, miks nad… Loe rohkem »

jätkuks suusoojaks
9 aastat tagasi
Reply to  Neeme Suur

mõni mees vaatab tulevikku ikka kuradi kõrge mätta otsast ja otsib tegijat kaugetest maadest, aga oma inimesed elavad nende nn, lagunevate tootmishoonete kõrval ja ei oska kohapeal midagi ette võtta, põhjus on nagu põllumajandusesgi, toome võõrsilt odava sealtootjale toteeritud eksportkauba siia turule, vahendajal kasulik aga kohalik tootja ei jäksa sellise dumpinguga võistelda, vanasti oli meil kohalik tootmine, kõik luuad, kärud, ämbrid, kingad , riided, ravimid, söök, mööbel jne toodeti kohapeal ja rahval oli tööd ja leiba. me ei kaitse oma turgu ja sellepärast elame vaesuses oleme tööta

suusoojale
9 aastat tagasi
Reply to  Neeme Suur

Väta teadmiseks, et elame täna EL ja siin kehtivad oma mängureeglid. Kuidas sa arvad turgu kaitsvat? Elad veel NL ajas, kus piirid ja turg oli suure kodumaa piiridega kaitstud. Täna on teised ajad. Neeme annab selge pildi sellest, kus suur soov midagi teha ja töökohti luua on saanud väikeses maakohas poliitilise mõtlemise üle võidu. Mida te aina targutate ja vibutate näppe keskvõimu suunas, hakake ükskord ka ise tegutsema.

Ahto
9 aastat tagasi
Reply to  Neeme Suur

Raudtee teema ongi sujuvalt ettevõtluse teemaks läinud .Õige ka ,need on nii tihedalt seotud ju . Keegi kaitses siin keskvõimu näpuviibutamise eest . Sinna poole peab ikka vaatama küll . Praegu ei ole kohalikul võimul mingit kohustust tegeleda ettevõtluse arendamise ja toetamisega .Mõni eriti “aktiivne” vallaametnik väidab ,et see on lausa keelatud. Sotsid (ma ei ole sots) esitasid hiljuti riigikogule eelnõu KOV korralduse seaduse muutmiseks nii,et omavalitsustel oleks kohustus tegeleda ettevõtluse toetamisega. See kukutati muidugi läbi. Küsisin valitsuspartei esindajatelt ,et miks siis nii. Ainuke põhjus ,mis õnnestus vastusest välja lugeda -ainult kohustuse panemine valdadele ei lahenda midagi.

abc
9 aastat tagasi
Reply to  Neeme Suur

Kas Kyteksi mehed on ise raudtee-vajaduse teemal huvi ilmutanud? Kas toimub raudteel vedu alates Riisiperest? Raudtee muutub ettevõtjale võimalikuks transpordiliigiks juhul kui tegemist on väga suure masstootmisega, vajadusega suure hulga tooraine järgi (maak, vili, kütus, kemikaalid etc). Kord kvartalis ülegabariidilise veo vajadus ei pruugi olla veel piisav põhjus rööbaste mahalaotamiseks?

suurushullustus
8 aastat tagasi
Reply to  Neeme Suur

ehk see hinnatõusu tegelikkus toob ajupestud maapeale tagasi

mina tegin mina tegin
9 aastat tagasi

imeks panna, Lauri Luik polegi veel jõudnud seda oma töövõiduks nimetada