Matsalu XI loodusfilmide festival sai avalöögi täna laste loodushariduspäevaga, kus peale Lõuna–Läänemaa koolilaste osales ka Varbla kool koos poolesaja väliskülalisega.
Lasteprogrammis oli nagu igal aastal üks ühine filmivaatamine. Vaadati linateost „Öökulli lend”, lindudest ja eriti öökullidest pajatas koolilastele loodusemees Peep Veedla.
„Miski, mida igapäevases elus ei näe — kakkude liikumine aegluubis. Päris põnev,” arvas Lihula gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kaisa. Ta lisas, et kui vanematele õpilastele on looduspäev hariv, siis nooremaid rõõmustasid kakkude kohati naljakad liigutused.
Pärast kakufilmi jagunesid õpilased õpitubadesse loodust pildistama ja joonistama.
Varbla kooli kümmekond õpilast–õpetajat koos 50 külalisega Hispaaniast, Portugalist, Belgiast, Saksamaalt, Ungarist, Poolast, Türgist ja Küproselt sõitsid Pärnumaalt päevaks Lihulasse kooli keskkonnanädala raames.
Lapsi saatnud õpetaja Liivi Tõnisson selgitas, et koolis toimub teist aastat keskkonnanädal, mis tänavu korraldati sihipäraselt MAFFiga ühel ajal.
Jaapanlased lahendavad loodusmüsteeriume
Tegelasi ja nähtusi, mida inimsilm varem näinud ei olegi, jätkub festivalikavva ka pärast kümmet tegutsemisaastat.
MAFFI direktori Tiit Mesila sõnul näeb tänavu näiteks hiidkalmaari, kes elab pooleteise kilomeetri sügavusel merepõhjas ja keda seal varem elusana filmitud ei olegi.
Jaapanlased on aga avastanud merepõhjast n–ö „viljaringid” ja rannikult miljoneid surnud krabisid ning asuvad neid saladusi filmilinal lahendama.
Informatiivsetest teostest soovitas Mesila filmi „Soe aeg” globaalsest soojenemisest ja silmailu pakkujana teost „Doonau: Euroopa Amazonas”.
Laupäeval linastub „Jaht vene tiigrile”, mis Mesila sõnul näitab vaatajale, kui raske loodusfilmi tegelikult teha on.
„Ameerika filmitegija leiab korealase, kes on aastaid Amuuri tiigrit filminud ja hea võtte saamiseks seitse kuud koopas istunud,” seletas Mesila.
MAFFIle esitati tänavu 280 filmi 60 riigist — rohkem kui kunagi varem. Kuigi enamik neist festivaliprogrammi ei mahtunud, tuli siiski esimest korda paralleelselt kasutusele võtta kolm kinosaali.
Tiit Mesila sõnul on huvi kasvule kaasa aidanud online–registreerimissüsteem, mis võimaldab filme hõlpsalt ükskõik kust ülevaatuseks saata.
Mesila tõdes, et filmide rohkus muudab tegelikult korraldajate töö vaevarikkamaks — saadetakse ka rohkem filme, mis ei kvalifitseeru või polegi üldse loodusest.
Eesti filmide arvu üle võib Mesila sõnul aga tänavu ainult rõõmustada — tavapärase ühe-kahe asemel linastub neid viis. Sh lihulalase Reemek Meele „Eesti loodus: Alam–Pedja”.
MAFF kestab Lihula kultuurimajas, mõisas, mõisa aidas ning kunsti– ja muusikakoolis pühapäevani, üheksat filmi näidatakse ka Haapsalus innovatsioonikeskuses.
Ajakirjanikule sai siiski räägitud sellest, et Varbla Põhikoolil on külas nende Comeniuse projektipartnerid ja tegemist on üsna ulatusliku keskkonnaalase ühisprojektiga, aga kui keskkonnanädal, siis keskkonnanädal, mis seal ikka. Selline see ajakirjandus kord juba on…