Põhjus, miks Haapsalu kolledžisse klassiõpetaja erialale soovijaid — olenemata võimalusest omandada tasuta magistrikraad — lihtsalt ei ole, on kombinatsioon neljast põhjusest.
Et gümnaasiumilõpetajaid ongi praegu vähe ja õpetajaamet on ühiskonnas ebapopulaarne, on riigi tasandil probleemid, mille lahendamisega riik kahtlemata peaks tegelema.
Ent on ka põhjused, millega võib tegeleda nii linna kui ka riigi tasandil, kuid mis ei muutu: range kohalkäimisnõudega päevane õpe ei sobi juba töötavale või lapsi kasvatavale inimesele, aga väikelinnaelu ei ahvatle värskelt gümnaasiumi lõpetanud ja iga päev kooliskäimiseks valmis ja vaba noort. Kui need kaks kokku panna, siis Haapsalu kolledži õpetajakoolituse erialal suurt sihtgruppi ei ole.
Ehk ei olegi tarvis iga hinna eest taga ajada kooli, mis 15 aastat tagasi toimis, kuid enam ei vasta inimeste vajadustele. Ehk on see asjade loomulik kulg, et kolledžist saab nõutud ja vajalik kaug– või täiendõppekeskus.
tasuta magistrikraad kõlab inglise keeles vist kuidagi nii: “click here and you are graduated”. Haridust te niikuinii ei anna, jagage siis vähemalt diplomeid. Äge ülikool!