0

Anton Üksti ja Villem Grünthal Ridala said nimelised pingid

Avatar

Madiken

madiken@le.ee

Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Rootsi gümnaasiumi rajaja ja direktori Anton Üksti (1888–1942) järeltulijad lasid Ükstile ning tema heale sõbrale luuletajale–keeleteadlasele Villem Grünthal Ridalale püstitada pühendustega pingid.

Lääne Elu poole pöördunud, kuid anonüümseks jääda soovinud pereliige rääkis, et järeltulijad austavad siiani Anton Ükstit väga ja selle märgiks otsustati pühendada talle pink. Et ajalooline mees ei peaks Haapsalu linnapildis n–ö üksi istuma, otsustas perekond tellida linnalt kaks kõrvuti pinki, teise pühendusega Villem Grünthal Ridalale.

„Hakkasin asja ajama juba sügisel, siis tuli talv vahele ja jätkasin kevadel. Küll ei olnud linnal pinke, küll metalli, küll Padu (linna muinsuskaitsespetsialist Tõnis Padu — MK), kes pinkide tekstid üle kontrolliks,” rääkis Lääne Elu poole pöördunud Üksti pereliige.

Nüüdseks on pingid siiski valmis ja seisavad Haapsalu Päeva Villa ees.

Pereliige lisas, et tegelikult on igati sobiv, et pingid just nüüd paika said, sest tänavu suvel on Anton Üksti 125. sünniaastapäev ning möödub 95 aastat Läänemaa Ühisgümnaasiumi käimalükkamisest.

Kahe pingi lugu

Meenutuseks seoses mälestuspinkide paigaldamisega kahele sõbrale, Anton Ükstile ja Villem Grünthal Ridalale.

Anton Üksti, kelle sünnist käesoleval suvel (23.06) möödus 125 aastat, oli Läänemaa ühisgümnaasiumi rajaja ja kõige pikaajalisem direktor (1918–1940), kelle osa Haapsalu ja Läänemaa hariduselus ei saa alahinnata.

Kutsutud 1918. aastal Tapa eragümnaasiumi direktori kohalt Haapsallu, suutis ta pea olematusest üles ehitada kogu vabariigi piires paremate hulka kuuluva kooli, samuti koolihoone (1926–1927), olla nii kohalike õpetajate organisatsioonide kui ka aastatel 1938–1940 õpetajate koja esimees. 1931. aastal sai teoks Haapsalu Rootsi gümnaasiumi loomine, mida samuti juhtis Anton Üksti. Kui talle 1935. aastal pakuti J. Westholmi gümnaasiumi direktori kohta, loobus ta sellest, et mitte lahkuda Haapsalust, oma kodust ja elutööst. Sellele tegi lõpu kogu pere küüditamine 1941. aastal.

Austusest oma direktori vastu otsustasid mõlema kooli vilistlased tema mälestust jäädvustada büsti näol (autor Lembit Põld), mis avati pidulikult kooli aulas 12. augustil 1996. aastal Eestis toimunud ESTO ajal nii ligidalt kui ka kaugelt kokku sõitnud vilistlaste rahvarohkel osavõtul.

Anton Üksti ja Villem Grünthal Ridala sõprus pärineb möödunud sajandi algusaastaist.

Sünnilt olid mõlemad mehed pärit saartelt – Anton Saaremaalt ja Villem Muhust. Kokku viis neid sajandi algul kooliaeg Kuressaare gümnaasiumis, kusjuures Muhumaa mees, kolm aastat vanem, oli nooremale nii eeskujuks kui ka innustajaks ja abimeheks edaspidiste õpingute jätkamisel Helsingi ülikoolis.

Juhuse tahtel on mõlema mehe surma-aastaks 1942 – ühele sõjaaegses Helsingis, teisele ühes Sverdlovski oblasti vangilaagritest, kus ta 24. aprillil hukati koos Haapsalu linnapea Hans Alveri, maavanem Artur Kasterbuschi (Kasterpalu), naiskodukaitse juhtliikme Salme Noore ja mitme teisega. Esimesel surmatunnistusel seisis gripp.

Tänu Villemi pojapojale Riho Grünthalile on korrastatult säilinud Anton Üksti kirjad sõbrale, millest esimene pärineb Kuressaare gümnaasiumi abituriendilt detsembrist 1907, viimased 1940. aasta suvest, ümbrikutel juba Soome sõjatsensuuri templid. Nii lõppes kirjavahetus. Kokku on neid kirju–kaarte 200. Edaspidine aeg ei soosinud ei kirjavahetust ega võimaldanud suhtlemist.

Kontaktid taastusid 1969. aastal, kui järgmise põlvkonna esindajad Lembit ja Veljo kohtusid kolmekümne aasta järel hilisõhtusel Helsingi sadamakail tänu Eesti teaduste akadeemia meeskoori kontsertreisile Turusse. Sestpeale on sõprussuhted arenenud juba neljanda põlvkonnani.

Pinkide asupaigaks on valitud Õhtu kallas, kus kunagi oli paadisild ja paadimees, kes viis soovijaid üle lahesopi Paralepa supelranda. Sama silla äärest startis suviti ka Üksti pere suvesõitudele lahe laidudele ja rahudele oma purjekal “Suvilaid”. Purjetamist oli Anton Üksti alustanud juba noormehepõlves Helsingis Villem Grünthaliga kahasse ostetud jahil “Svanehvit”.

Muide, oma kirjades nimetab Anton Üksti korduvalt Haapsalut paradiisiks ja eks see innustas ka Grünthalite peret aastaid Haapsalus suvitama, mis omakorda andis luuletajale inspiratsiooni mitmeks luuletuseks.

Anton Üksti omaksed

Fotod: Arvo Tarmula

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz