Teises kvartalis Eesti majandus kasvas 1,3 protsenti

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esialgsetel andmetel 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,3%, teatas statistikaamet.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,1%.

Majanduskasvule aitas kõige enam kaasa töötleva tööstuse lisandväärtus peamiselt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise tegevusala lisandväärtuse tõusu toel. Töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv tugineb eelkõige toodangu ekspordil, samuti suurenes kodumaisele turule suunatud toodangu müük, selgitas statistikaameti teabe ja levi talituse juhataja Aira Veelmaa.

Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 8% tänu kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvule. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 10%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust.

Lisaks töötlevale tööstusele toetas SKP kasvu kaubanduses loodud lisandväärtuse suurenemine.

Statistikaameti esialgsete arvestuste kohaselt pidurdasid majanduskasvu 2013. aasta II kvartalis kõige rohkem veonduse ja laonduse; põllumajanduse ja veevarustuse, kanalisatsiooni jäätme- ja saastekäitluse tegevusalad.

Statistikaamet avaldab 2013. aasta II kvartali täpsustatud SKP 9. septembril.

Olulisemate kaubanduspartnerite nõrkus pärssis välisnõudluse kasvu

Eesti panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul oli kasv oodatust madalam ja selle põhjus olulisemate välismaa kaubanduspartnerite nõrkus.

„Ehkki esimese kvartaliga võrreldes majanduskasv kiirenes, oli see veidi tagasihoidlikum, kui juunis prognoositud. Aeglase majanduskasvu taga on välisnõudlus, mille paranemine kulgeb visalt, sest Eesti peamiste kaubanduspartnerite hulka kuuluvate Soome, Rootsi ja Venemaa majanduskasv on olnud tagasihoidlik,” kommenteeris Oja.

Kuigi väliskeskkonnas on kasv seni jäänud nõrgaks, on arenenud riikide majandusnäitajad hakanud üldjoontes paranema. USA majanduskasv kiirenes teises kvartalis ning oli oodatust parem. Euroopa Liidu riikide majandususaldusindeks on püsinud küll allpool pikaajalist keskmist, kuid on viimastel kuudel kiiresti paranenud. See viitab Euroopa majanduse järk-järgulisele tervenemisele, lisas ta.

Oja sõnul on seni majandust toetanud tarbimise ja investeeringute kasv esimesel poolaastal aeglustunud. Üks investeeringute kasvu aeglustumise põhjusi on kvoodiraha eest tehtavate investeeringute vähenemine. Teiseks on paljude tööstusettevõtete tootmisvõimsus olnud juba mõnda aega alarakendatud, mistõttu laienemisplaane on tõenäoliselt ootele pandud. Kui välisnõudlus taastub, suureneb vajadus tootmise laiendamise järele. Laienemisplaane toetavad madalad intressimäärad, mis soodustavad investeeringute tegemist.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz