Pool Kullamaa valla elanikke on pikaajalise terviseprobleemiga
Enim pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga elanikke on Läänemaa omavalitsustest Kullamaal, kõige tervem on Ridala valla rahvas.
Statistikaamet avaldas teisipäeval 2011. aasta lõpus korraldatud rahvaloenduse tulemused Eesti inimeste tervise kohta.
Kullamaa vallas on mõne pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga hädas 47 protsenti elanikest.
Üheski teises omavalitsuses pikaajalise tervisehädaga inimeste osakaal 40 protsendini ei ulatu.
Läänemaal keskmiselt on püsiv tervisehäda 32 protsendil elanikest, Eestis keskmiselt 30 protsendil.
Lugu saab lugeda siit.
IRL hakkas Lääne–Nigulas nimekirja kokku panema
Kolmapäeva õhtul Orul kogunenud IRLi juhtrühm otsustas, et Lääne–Nigulas läheb erakond välja oma nimekirjaga.
Inimesi on, aga kandidaatide arvust ei saa veel rääkida, sõnas IRLi Läänemaa piirkonna juhatuse liige Urmas Pau.
Pau sõnul on vana hea tõde: et olla valimistel edukas, peab nimekiri olema mida pikem, seda parem.
Pau sõnul on IRL valinud ka ühendvalla juhi kandidaadi, see on oma nõusoleku andnud, aga enne kui valimisnimekiri on enam–vähem koos, vallavanema nime ei avalikustata.
Pau sõnul on tegemist IRLi liikmega, kes Lääne–Nigula valimisnimekirja ei kuulu.
Lugu saab lugeda siit.
Läänemaa ainus maisipõld annab head saaki
Läänemaa teadaolevalt ainus suur maisikasvatus, Elvo Leppmaa 24 hektari suurune maisipõld annab üle ootuste head saaki.
Leppmaal on ette näidata ligi kahemeetrised maisitaimed, kuid taimedel pole veel kollaseid tõlvikuidki. Küll aga on lehtede vahel näha paarikümne sentimeetriseid tõlvikualgeid.
Veerand Läänemaa perearstidest on saanud tegevusloa
Nädala alguses andis terviseamet teada, et Läänemaa 11 perearstist on tegevusloa saanud kolm, üks taotlus on menetluses. Ühtegi taotlust tagasi lükatud ei ole.
See, et praegu on Läänemaa 11 perearstist tegevusloa saanud kolm, ei ole terviseameti peremeditsiini osakonna peaspetsialisti Mai–Liis Meigo sõnul drastiline näitaja, sest terviseamet ootab arstidelt taotlust hiljemalt 31. oktoobriks.
„Ilmselt on paljud jätnud taotluse esitamise viimasele minutile ja planeerinud seda teha sügisel,” sõnas Meigo.
Lihulas hukkus mootorrattur
Ööl vastu reedet hukkus Lihulas teelt välja sõitnud mootorrattur.
Õnnetus juhtus paarkümmend minutit pärast südaööd, mil 24aastane Raido sõitis mootorrattaga Kawasaki Lihulas kalmistu lähedal vastu eramaja aeda ja puud.
Mootorrattur hukkus sündmuskohal.
Lääne Elu andmetel oli hukkunu Lihulast pärit, kuid nüüd Soomes elav noormees.
Enne õnnetust istus ta koos sõpradega õnnetuspaigast mõni maja eemal. Sõprade juurest lahkudes hakkas ta Pärnu maanteed pidi Lihula keskuse poole sõitma, kuid sõitis lauges kurvis teelt välja.
Olenko pälvis olümpiahõbeda ja tõusis Eesti ajaloo edukaimaks kurtide sportlaseks
Läänlane Kairit Olenko võitis kolmapäeval Bulgaarias kurtide olümpiamängudel seitsmevõistluses hõbemedali.
Olenko lõpptulemuseks oli 4855 punkti, mis on üheksa punkti rohkem kui Taipeis neli aastat tagasi, mil ta olümpiamängud võitis.
Kuldmedal jäi 75 punkti kaugusele. Esikoht läks venelanna Anastasia Klechkinale, kes kogus 4930 punkti, mis märgib ka uut juuniorite maailmarekordit. Kolmas oli venelanna Ksenia Zhukova 4337 punktiga.
Haapsallased jätkavad võitlust raudtee eest
Haapsalu linn tegi ettepaneku lisada transpordi arengukavasse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee ehitus.
Transpordi 2014.–2020. aasta arengukava on kooskõlastusringil majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumis. 31. juuli oli viimane päev, mil sai sinna ettepanekuid teha.
Samasuguse ettepaneku on juba teinud Lääne maavalitsus, nüüd tegi selle ka linn.
Haapsalu ettepanekuga koos läksid teele maakonnavälised toetusavaldused.
„Et oleks näha, et ettepanekut toetab võimalikult suur huvirühm, mitte ainult maavalitsus ja Haapsalu linn,” sõnas Haapsalu avalike suhete spetsialist Tõnu Parbus.
Kellel on Haapsalus hea elada
Haapsalu Rotary klubi endine president Aivar Kroon kirjutab, et noori ei olegi tarvis Läänemaale tagasi meelitada, sest neil ei ole siin midagi teha ega seega linnale midagi pakkuda. Haapsalu võiks olla hoopis keskealiste ettevõtjate linn, siis täituks ka linnakassa.
Arvamust saab lugeda siit.
Baltisakslaste järeltulijad korrastavad kalmistut
Kümme Saksa üliõpilast veedavad kümme päeva Haapsalus, korrastades öömaja eest linna vana kalmistut.
Kolmapäeval tööga pihta hakanud noored töötavad päevas neli tundi, et jõuaks vahelduseks tutvuda ka siinse eluoluga. Nii tööobjekti kui ka –aja valisid nad ise.
Mõte sõita Haapsallu heakorratöid tegema tuli Kärdlas sündinud baltisakslasel Nils Hollbergil.
Jaani kiriku altarivapid läksid puhastamisele
Kolmapäeval viidi Haapsalu Jaani kiriku altarilt kaks vappi puhastamiseks Tallinna kunstiakadeemiasse.
Selle käigus püütakse välja töötada ka metoodika, kuidas ülejäänud paekivist altarit puhastada.
Haapsalu muinsuskaitsespetsialisti Tõnis Padu sõnul taotleti altari puhastamiseks pühakodade programmist raha, kuid ei saadud. Seepärast tehakse töid väiksemate etappide kaupa. Vapid valiti esimeseks seetõttu, et nende eemaldamine ei riku altari üldmuljet.
Suveks Jaapanist Haapsallu — heeringat sööma
„Mulle meeldib heeringas! See marineeritud sibulatega, ma söön seda kahvliga otse karbist,” räägib kasvult pisike tumeda peaga naine elavalt Kuke galeriis. „Heeringat musta leivaga süües tunnen, et olen tõesti Eestis,” ütleb ta ja naeratab rahulolevalt.
Saagem tuttavaks — see on jaapanlanna Yumiko Okazaki.
Radioaktiivne rästik aiamajast oma muusikale piire ei sea
Esmaspäeval algab viiepäevane turnee viies linnas. Eelmisel laupäeval ilmus digitaalselt nelja looga EP „Injection”. Haapsalu päritolu metalbänd Dethvipera surfab laineharjal.
Dethvipera alustas tegutsemist 2010. aasta 2. jaanuaril, mil seni kahekesi kitarrimängu harjutanud Andrei Polovnjov (20) ja Kauri Sinkevicius (21) otsustasid, et on aeg bänd kokku panna.
Eneselegi ootamatult leidsid nad juba tollal väga hea trummari Tanel Palmroosi (20). Basskitarri mängib Rauno Saarniit (18).
Bändi nimi sündis ühisloominguna. „No ei tahtnud panna Church of Death või mingit sellist tavalist metalbändi nime, mis inimestel kohe meelest ära läheb,” selgitas Polovnjov.
Lugu saab lugeda siit.
Maavanem tunnustas Borrby küla ainsat pere
Vormsis Borrby külas elab ületalve vaid üks pere — Olavi–Aleksanteri Raitolehto koos abikaasa Merikese ja kuue koeraga.
Tulijat võtabki kõigepealt vastu koerte haukumine. „Talvel oleme siin ju üksi ja koerad valvavad tervet küla, sellepärast nad nii kõva häält teevadki,” muigas Olavi Raitolehto väravale vastu tulles.
Raitolehtod tulid saarele veidi enam kui 20 aastat tagasi ja sellest alates on Olavi oma südameasjaks võtnud Borrby küla ilme parandamise. Selle suure töö ja vaeva eest küla kaunimaks muutmisel tunnustas Lääne maavanem Olavit tänukirjaga, mille vallavanem Meeme Veisson olevipäeval üle andis.
„See on ikka väga suur asi, et keegi mu 20 aasta pikkust tööd tähele on pannud,” oli Olavi Raitolehto tänukirja vastu võttes liigutatud.
