22

Aivar Kroon: Haapsalu — kellel on siin hea elada?

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Haapsalu Rotary klubi endine president Aivar Kroon kirjutab, et noori ei olegi tarvis Läänemaale tagasi meelitada, sest neil ei ole siin midagi teha ega seega linnale midagi pakkuda. Praeguses seisus Haapsalu sobib hoopis keskealiste ettevõtjate linnaks.

Paari hiljutise sündmuse ajendina on tekkinud üks vandenõuteooria, mida hea meelega jagaks. Mõni aeg tagasi toimus Haapsalus üsna huvitav seminar — väikelinna arenguseminar. Mul oli au esineda seal ettekandega Haapsalu Rotary klubist ja rotariaanide seotusest ärivaldkonnaga. Pärast ettekannet esitas moderaator väga intrigeeriva küsimuse: mida on Rotary klubi teinud, et noored ei lahkuks Läänemaalt?

Pidin tõdema, et oleme tegutsenud pigem vastupidises suunas, saates õpilasi aastaks vahetusõpilasena maailma eri paikadesse. Mõned lapsevanemad peavadki nüüd oma järeltulijatel mitme maa ja mere taga külas käima, sest kauge elu osutus nii ahvatlevaks ja huvitavaks. Ka klubi selleaastane algatus anda matemaatikas parimale gümnaasiumilõpetajale stipendium on mõeldud andekale õpilasele edasiõppimiseks. Ühesõnaga jäin vastamisel hätta.

Küsisime sama küsimuse saalis olnud noortelt. Enamik noori arvas, et nad ei seo lähitulevikus oma elu Haapsaluga. Üks vastus oli selline: kui kool lõpetatud ja elus midagi saavutatud, võib ju siia tagasi tulla, nii umbes 40aastaselt. Tundub väga valus vastus. Ka stipendiumikandidaadid andsid vestlustes peaaegu kõik — kas otse või läbi lillede — mõista, et nad ei seo oma tulevikku Haapsaluga ning pärast kooli lõpetamist siia tagasi tulek oleks pigem suur juhus.

Kui aga mõtlen tagasi oma koolilõpuajale, siis tegin ju ise täpselt samamoodi. Pärast ülikooli elasin kuni 40. eluaastani pealinnas (tõsi, sidemed Haapsaluga jäid, siin kandis sai nii mõndagi ette võetud). Alles nüüd võin oma kodulinnaks taas pidada Haapsalut.

Kui mõelda praegusele tööjõuturule Haapsalus, on teatud palgatasemeni töötajate puudus, teatud tasemest aga on ennast väga raske rakendada. Julgen öelda välja mõtte, mis saab kindlasti tugeva vastuseisu: praegustes oludes on linnale hoopis kasulikum, kui inimene saabub siia keskealise ja elus edasijõudnuna, mitte 22–23aastaselt pärast ülikooli lõpetamist.

Praegu on värskel spetsialistil ennast Haapsalus peaaegu võimatu rakendada, sest oma ettevõtmise loomine on raske ja ettevõtetes peaaegu puudub vajadus noorte spetsialistide järele. Tõsi, oma ettevõtte alustamiseks on mitmeid meetmeid, aga ükskõik kuidas arvutada, oma on äri märksa lihtsam alustada pealinnas.

Linn ei saa ega tohigi arendada ettevõtlust. Õnneks ta siiski teeb seda, kahjuks valdavalt ainult ühes valdkonnas — turismis — ja kahjuks väga ühekülgselt ning ebaprofessionaalselt. Mul pole midagi turismi edendamise vastu, aga praegu toimub see raha raiskaval meetodil ja jättes muud majandusharud vaeslapse ossa.

Ükskõik mis valdkond, ettevõtjale on vaja eelkõige kindlust, et mingi protsess, tugi või soodustus kehtib kindla ajani. Ka turismi arendades ei anna mingit tulemust ühekordne lõbureis Peterburi või tänavate ajutine sulgemine. Vaja on sellist süsteemi, nagu kasutavad näiteks kaubanduskeskused: kuidas klient poodi või linna meelitada ja missugune rägastik välja mõelda, et ta poodi või linna võimalikult palju raha jätaks.

Turism pole kindlasti Haapsalu peamine majandusvaldkond (kogutoodang vaid veidi üle viie protsendi). Kindlasti on olulisemad elualad meditsiin (see on vahest ka ainuke ala, kus noor spetsialist endale Haapsalus kohe töö leiaks), puidutööstus, elektroonika, kalandus. Juba ühe Haapsalu kalandusettevõtte kogutoodang on suurem kui kõigil turismiettevõtjatel kokku. Need majandusalad ei vääri aga sellist tähelepanu kui turism, sest linnapeal ei ole ju osalust kalatööstuses.

Ühesõnaga oleks Haapsalule praeguses seisus tõesti parem, kui noor inimene ei pöördukski tagasi enne, kui tal endal midagi linnale anda on. Hakka teda muidu veel ülal pidama. Samal arenguseminaril tegi ka Koit Uus ühe väga julge ja kahjuks tõese avalduse: Haapsalule ja kogu Eestile on dopinguks Soome. Kuhu mujale noortel ikka tööle minna on. Kahjuks peab nentima, et nii ongi, kuid igal dopingul on ka kaks kõrvalmõju — ta on üldjuhul ebaseaduslik ja ta mõju on lühiajaline.

Mis siis võiks Haapsalu moto olla? Kas on õige lause, mida saab lugeda linna sissesõidul — laste– ja noortesõbralik linn; või oleks õiglasem — keskealiste paradiis. Kõlab igal juhul paremini, kui kunagi linnapea öeldud hüüdlause — parim koht oma elupäevade lõpetamiseks.

Praeguse vabariigi aegsetel koolilõpetajatel hakkab peagi 20 aastat kooli lõpetamisest täis saama ja paljud neist ongi ettevõtluses tugevalt kanda kindlustanud. Õige aeg tulla Haapsalusse — elu nautima ja linnakassat täitma.


Aivar Kroon,
Haapsalu linnakodanik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kellaosuti
kellaosuti

küll lähiajal kuuled:) kindlasti rohkem kui sinu kamariljad:)

Päka
Päka

Mina annan alati hääle Karilaiule. Siis on kindel, et mees ei lähe Riigikokku, vaid ajab ikka Haapsalus asja. Ja temalt on võimalik ka Jõuluvana tellida.

tera
tera

Karilaid on üks tugevamaid tegijaid tõesti. ülejäänud ärkavad alles nüüd, see vend on aga koguaeg midagi teinud. Konkreetset.

äratus
äratus

Mida Karilaid teinud ka on? Loetle need teod

Teadja
Teadja

Mitte midagi.

ongi nii
ongi nii
et kogu lugupidamise juures ei saa ma hr. Kroonist aru. Mis tööstust ja tootmist saab Haapsalus tekitada: kosmoserakettide või allvelaevade ehitust ehk cola tootmist. Need on kõik maailmas juba olemas. Haapsalus on omas rütmis tiksuv aeg, ravimuda, kaunis vanalinn ja rahu, mida harva kusagilt leiad. Inimesed kes linna külastavad hindavad seda ja imestavad et nii väikeses linnas on tegelikult kõik olemas mis on hästi elamiseks vajalik. Niisiis peaks visioon olema kuidas seda kõike olemasolevat ära kasutada aga mitte nuputada kuidas “ratsa rikkaks saada” või tegeleda libaprojektidega a la põllumajandus ja haldusreform, igasugused projektid vähemuste ja erisuste kaitseks jne. jne riiklikul… Loe rohkem »
Priit
Priit

Karilaid on üks TUGEVAMAID tegijaid siinses poliitilises elus. Sellest saab isegi Suklese koer aru ja ei hammusta seda keskerakondlast. Kui võrrelda Lauri Luike ja Karilaidu siis ilmselgelt on ka seal kaalukaus KARILAIU poole. Valimisteni on veel aega aga teha on palju….
Hoidkem siis ikka kokku ja valigem mees volikokku. Ka Riigikogu valimistel anname oma hääle talle sest Jaanus ei läheks iialgi riigikokku sest kes siis Haapsalu eest hoolitseb? Samas temale antud hääled aitavad võimule tugevad jõud kellest on kasu kogu riigile.

Jukule
Jukule

Oled küsimusele ise juba vastanud. Eks kiire hakka ju ikka enne valimisi. Karilaiul pole siin linnas midagi ette näidata, eks poiss nüüd pingutab.

halloo Karilaid
halloo Karilaid

Me ei vali Aaviksood ega Partsi, meil on siin omad mured. Volikogu esimees võiks kohalikust elust siiski ühtteist teada. Huvitav, kas korstna juures mõni miiting ka tuleb ja kui tuleb, siis kas aur lähebki Wermachti ja Aaviksoo peale?

Juku
Juku

Kas keegi oskab öelda, miks Karilaid hakkas kiirustama A.Laikmaale pargipaviljoni püstitamisega 1.augustiks 2014 Krahviaeda? Kui püstitada, siis oleks loogiline, et see püstitataks 2016. aasta maikuuks, kui Laikmaa sünnist möödub 150 aastat. Või on selle taga riigikogu valimised, mis toimuvad 01. märtsil 2015. aastal? Pole sellist ehitust planeeritud linna arengukavas. Paljud investeeringud on linnas lükatud raha puudusel kaugemasse tulevikku, aga nüüd vaat, et raha üle. Keda sellega jälle lollitatakse?

huviline
huviline
Kui väita, et valitsusel ei ole kohalikule elule mõju, siis on sellise väite järgne mõte, et sellist valitsust, millel mõju pole, ei olegi vaja? Kui uurida natuke lähemalt kuidas näiteks Põhjamaades rahastatakse omavalitsusi siis siin, nagu praktiliselt kõigi muudegi valdkondade puhul, oleme Eestis mingi absurditeatri osalised. Ikka peavad inimesed ise hakkama saama, vabatahtlikkuse või era-algatuse korras tegutsema. Miks peaksime siis üldse enam makse maksma? Ehk oleks maksuvabade reedete asemel võimalik ellu viia täieline reform- kõik päevad maksuvabaks ja hundiseadused tagasi? Tagasi kohalikule tasandile- enne valimisi ilmneb alati, kui palju ikka on võimalik teistmoodi ja paremini teha. Kindlasti on. Selles on… Loe rohkem »
olematu maavalitsus
olematu maavalitsus

millega tegeleb meie riigi esindus maakonnas – http://www.ohtuleht.ee/536064

ehe näide kuidas ministrid ja riigi käepikendus maakonnas piirkonda kotti pistavad. Suklese koer siia ei puutu, nii et oma poliitilist kaitsekõnet ei maksa nüüd ruuporisse pista.

Kodanik Karilaid
Kodanik Karilaid

Võin ükskõik kellega pidada avaliku väitluse, et Rahuvarmi mõju Haapsalu haridusele on positiivsem kui Aaviksoo oma. Ootan kutset! Ainult paadunud IRLi valija ei näe selle IRLi erakonna sügavalt negatiivset mõju kõikidele maakondadele. Öelda, et Stenbocki maja ei mõjuta kogukondi on ju pimeda kana sopsutamine. Tänane Stenbocki maja lausa takistab kohalike omavalitsuste tööd, ainult pimeusklikud eitavad seda või need, kes loodavad ka veel tänase Valitsusega parnassile ennast sõidutada.

haige mees
haige mees

Sellist paranoiat tasuks ehk hulluarstile näidata! Dr Sukles teab kindlasti mõnda soovitada. Vahelduseks võiks oma peaga mõelda, mitte kogu Keskerakonna peakontoris kuuldud paska Haapsalus tuututada.

wpDiscuz