Eestit ei hävita mitte välisvaenlased või Euroopa Liit, vaid IRLi poliitikud — mõni ilmselgelt, mõni aga salamisi, arvab Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ja põhjendab, miks kuulub viimaste hulka põllumajandusminister Helir–Valdor Seeder.
Punaarmee ja Wehrmacht suutsid raudteel eri rööpmelaiusi vahetada kahe kuuga. Riisipere–Haapsalu raudtee taastamise ümber on viimased 18 aastat siiani ainult kära olnud. See tekib alati, kui domineerib kaukameeste mentaliteet, kelle põhijutt on majanduslikust tasuvusest, kes venitamiseks küsivad ikka ja jälle lisadokumente. Sellistel tähtsatel jutustajatel puudub võime näha ühiskondlike teenuste sisu ja kättesaadavuse tähendust. Kes vähegi viitsib analüüsida Eesti ühistranspordivõrku, see näidaku ku punaselt ette need kohad, kus praegu toimib majanduslik tasuvus.
Öeldagu mis tahes, eestlased saame olla ainult omal maal. Sellel maal, mis meil oli jõuga käest rebitud, aga mille me nüüd oleme meelekindlalt tagasi võtnud. Tänu ühisrindeks liitunud rahvale. Seepärast on just rahvarinde lastel eriti valus vaadata, kuidas Eesti inimeste kodumaatunnetus üha nõrgeneb. Ubi bene, ibi patria — kodu on seal, kus on hõlpsam elu — mentaliteet levib epideemiliselt. Just nagu mingi välisvaenlane tahaks lagundada me rahvuskehandit, välja suretada eesti kultuuri, kustutades me iseduse eestlastena.
Nädalavahetusel andsid Eesti väiketalunikud tugeva signaali, et uues maaelu arengukavas on nende positsiooni tugevalt nõrgendatud. Kelle survel? Kui vaatame uute tulijate statistikat maal ja üldse väikeettevõtluse arengut, siis näeme, et enne riigikogu valimisi lubatu on ununenud. Keegi ei vastuta. Paratamatus? Euroopa areng sunnib? Ministrid on meil võimetud?
Seda hävitustööd ei tee mitte välisvaenlane. Tema võib olla kuskil kaugel. Eestit suretavad päev–päevalt omad inimesed, poliitikud meie endi seast. Tegusamaid neist ühendab organisatsioon Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Just see ühendus räägib kõige avalikumalt rahvusluse prioriteedist oma poliitikas. Teod, mida nad oma ministrite kätega samm–sammult ellu viivad, on aga nagu salajane programm, mis hävitab meid ja meie riigi. See pole vandenõu teoorias, see on vandenõu praktikas. Reformierakond vaatab abitult pealt.
Riigile kahjulikud otsused, mille suurmeister on majandusminister, on olnud nii rängad ja silmapaistvad, et neile pole vaja siin eraldi osutadagi. Nüüd tahab eelnimetatud riigiteener kuuldavasti uutele riigisisestele elektrirongidele panna kadakasaksa nimed — kena isamaalisus küll.
Hoopis varjulisemalt tegutseb Eesti suretamise kallal IRLi tööriist Helir–Valdor Seeder, kes hoiab juba seitse aastat põllumajandusministri portfelli. Tema valitsusaastad on olnud nagu vaarao unenägu esimesest Moosese raamatust: „Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sõid roostikus. Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma. Ja need läksid nende kõhtu, aga ei olnud tundagi, et need olid läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi.” Joosepi seletus vaaraole läheb täppi Eestiski: „Seitse head lehma on seitse aastat. Ja seitse lahjat ja paha lehma on seitse aastat.”
Helir–Valdor Seedri seitsme põllumajandusministri–aasta jooksul pole Eesti suutnud endale Euroopas võrdset kohtlemist tagada, kuigi valitsus seda avalikult tunnistada ei taha. Valitsus pole osanud teiste riikide moodi liigelda Euroopa Liidu seadusruumis ning Eesti peab leppima vaid palukestega, mis kukuvad sakste laualt. Tegematajätt on salakaval kuritegu, mille tulemusel maa vaesub, iive väheneb, suletakse koole, õgvendatakse tulevast haritlaskonda, kes arendaks „teadmismahukat Eestit”. Kas niimoodi aetaksegi Eesti asja?
Eesti avalikkuse eest salaja on Helir–Valdor Seedri seitse lahjat lehma ära söönud seitse prisket. Vähem kui aasta eest tuli uudis, et OÜ Aravete Agro enamusosalus ehk 82 protsenti aktsiatest on müüdud Austria investorite grupile, kelle omandis oli enne seda Eestis juba kuus piimafarmi. Paar aastat tagasi müüdi Eesti magusatootmise sümbol Kalev välismaalastele. Eesti farme on aastaid endale soetanud ka Isamaaliidu ja Res Publica Liidu suurtoetaja, Soome kodakondsusega investeerimispankur Joakim Helenius. Ärimehe toetus IRLile on taganud talle magusad kohad mõjukate riigi ettevõtete nõukogudes.
Hiljuti osteti Valga lihatööstus, Rakvere toidutööstus oli juba aastaid tagasi soomlaste omanduses ja loetelu võiks jätkata pikkade lehekülgede kaupa. Trend on selge ning näitab, et rahvuslikku maamajandust toestavaid meetmeid pole valitsev hävitussalk tahtnud või suutnud ellu kutsuda. Kolmandik piimatootmisest on juba välismaalaste käes, kuigi riik ei kipu siin statistikat analüüsima.
Eestlastest omanikke jääb tegusate ettevõtjate seas järjest vähemaks. Neid viimaseidki Eesti omanike käes olevaid põllumajandusettevõtteid üritab minister välja suretada. Ebaseaduslikult lõpetati pikaajalised põllumajandusmaa rendilepingud ühe suurema Eesti kapitali käes oleva piimatootja Tartu Agro OÜga ja suurima tori hobuste kasvataja Tori Hobusekasvandus OÜga. Kas need riigimaad peavad kuuluma IRL suurtoetajatest välismaalastele?
Ühistulisest ettevõtlusest peetakse ainult loenguid, tegelikus elus pole miski muutunud.
Ka põlistalude loosungiga üritati maal mängida nostalgilistele tunnetele, aga minister võiks nüüd seletada, kui kaugele on põlistalude riikliku väärtustamisega jõutud.
Lugegem Marie Underi omaaegseid luuleridu:
Kui hiljem läksime me üle põllu,
kus laisalt õõtsus rukki ruuge puri — siis näis kui astuksin ma praegu ellu.
Kui palju lootust on selles napilt visandatud maastikus. See pärineb luuletusest „Suvine mälestus”. Isamaaline põllumajandusminister tahab meilt võtta võimaluse tolles pildis ära tunda oma kodumaad.
Urmas Reinsalus, kes viimati külastas Haapsalut võidupüha ajal, paistis muret Eesti tuleviku pärast. Aeg tõestab selle hoiaku siirust või ebasiirust.
Kaitskem siis oma kodumaad valeprohvetite ja võltsisamaalaste eest.
Jaanus Karilaid, Haapsalu linnavolikogu esimees (Keskerakond)
Ilmselgelt olid Punaarmeel ja Wehrmachtil majanduslikud/sõjalised huvid, mida ei anna praeguse olukorraga üldse võrrelda. Või arvab autor lihtsameelsusest, et kaks sõjas olevat armeed, tulid kokku, jõid teed ja tantsisid ning siis sättisid rööpapaarid omale sobivaks?
Kuidas normaalse mõistusega inimene saab sellist võrdlust üldse näiteks tuua?
Väga õieti kirjutatud artikkel ja on ka kõik.Ei muuda siin Haapsalus asju ei Karilaid ega Sukles kui riigis tervikuna midagi ette ei võeta.Praeguses olukorras saaks ka gümnaasiumi õpilane linna juhtimisega hakkama, Suklese koer (kui tal see on)vast ei saaks.Seda kõike rahapuuduse pärast mis on otseselt keskvalitsuse tekitatud Tallinna karistamiseks aga mõjub väga raskelt kõikidele omavalitsustele.Seega kõik valima aga nii kui nii ei muutu sittagi!
Saab, saab. Kas te paar päeva tagasi teles ei näinud, kelle kaela linnapea linnapea nimesildi oli riputanud – enesest mõistetavalt oma koera kaela. Eks me siin mudalinnas oleme tõesti paras lambakari, kelle karjatamiseks üks tubli koer tõesti paras on.
Lääne Euroopa põllumajandust on doteeritud üle kuuekümne aasta, kogu pealesõjajärgse aja, toetused läksid taludele . Eesti põllumajandust on doteeritud väga tugevalt alates Euroopa Liitu astumisest, kui seda ei oleks olnud oleks põllumajandus enamuses välja surnud. Siin IRL süüdistamine ei pea paika sest ükski poliitik ei saa liberaalset majandust käskudega juhtida. Lahenduseks oleks suurem maksustamine ja läbi selle põllumajandusse raha suunamine. Hea kui sattub õigesse kohta.Põllumeeste partei oli Euroopa Liitu astumise suurim vastane koos Keskerakonnaga. See kuidas raha jagatakse on kehtestanud raha andja ja siin Eesti riigil palju rääkida ei ole. Paigast on ära KOV ja riigi suhe kes mille eest… Loe rohkem »
Ootan jõule, loodan, et Karilaid jõuluvana jälle külla kutsub!
ikkagi oleks põnev teada, kaua jõuluvana veel palgal peetakse?
Jõuluvana on KE poolt ametisse pandud. Kui Karilaid teda kangutama hakkaks, see tähendaks Jaanusele endale ka vee peale tõmbamist. Nii vähe me siis inimesi tunneme, on sõnum Jaanusele. Aga jah, valimised ju tulekul ja rahvas saab õiglasema valiku teha.
Valimised lähenevad! Mul on üks ettepanek, nii juhuslikele kui kutselistele kommenteerijatele.Jätaks sel korral ära kõik anonüümsed isiklikud solvamised ja püüaks keskenduda Läänemaa elu sisulisele paremaks muutmisele .
Ega ma ise ka ei usu ,et mu ettepanekust kasu oleks ,aga proovida ju tasub 😉
Kuule Karilaid, räägi parem jõuluvanast, keda linnavalitsus abilinnapea palgal peab. Kaua me talle veel maksame?
Sulg jookseb seltsimehel hoogsalt ja ka seisukohad on julged. Mida aga pole, on faktid kasvõi mõnegi väite tõestuseks – aga eks oma väljaütlemiste sidumine reaalsusega ongi pigem kaukameeste teema nagu siit välja lugeda võib ja ega ka sihtgruppi selline “tühitähi” ei huvita.
Jaanus tore mees kirjutab asjadest, mida enamus teab, kes lehte loeb. Mis mulle aga meeldib, et ta ka M.Underit luulet lugenud. Ma ei saa temast aru, kas tõesti on Tallinnas hirm IRL-i ees nii suureks läinud, et Haapsalu volikogu esimeeski väriseb. Jaanus, mida sa kardad? Räägi parem, mida sa teinud oleks. Räägi ikka Haapsalust, mis kehvasti, kuidas sa ilma Sukleseta kõike teinuks, et parem oleks. Aga nojah, tennisepartnerit tuleb ju hoida. Jaanus, nagu ma sinu jutust aru saan, oled ka ärisga sina peal, aga miks sa Tallinnas põhikohaga tööl oled? Tule meite juurde ja näita kuidas Haapsalu inimestele töökohti luuakse.… Loe rohkem »
eks sul abc endalgi sama viga. Sinu teksti tõsiseks faktiks on vastaspoole seltsimeheks tituleerimine, lahja su sõnum, lahjem Jaanusestki. Tegelikult on Eesti väljaspool Tallinna tõepoolest kurb. Vaata natuke ringi ja võrdle meie lähinaabritega, pole Saksamaale vaja minnagi.
Ok võrdleme – teemaks põllumajandus antud juhul. Millised näitajad ma peaksin võrdluse aluseks võtma, et joonistuks välja Eesti põllumajanduse kehv seisukord võrreldes Läti, Venemaa, Soome ja Rootsiga?
Tahaks ikka võrrelda Soome ja Rootsiga, idanaabritest tean vähe. Ei meenu küll, et oleksin Rootsis-Soomes nii mahajäetud ja õnnetuid kohti kui näiteks meie oma Martna näinud. Aga muidugi, eks abc meelest nende kantide inimesed olegi seltsimeestega üks sihtgrupp. Kurb, et eestlasi nii kahte lehte püütakse lahterdada.
Soomes ja Rootsis on nii põllumajanduse osakaal SKP-st kui ka põllumajandussektoris töötavate inimeste protsent kogu tööjõust umbes 2x väiksem kui Eestis. Läti on nende näitajatega Eestist mõnevõrra eespool, mis näitab, et arengus agraarühiskonnast arenendud majandusega ühiskonnaks on nad meist veel sammukese maas. Lisaks on põllumajandusest saadav sissetulek Eestis kasvanud 2005 a võrreldes u 100%, samas kui Soomes ja Rootsis on vastav muutus olnud ca +30%. Need on siis Euroopa komisjoni andmed peale kiiret googeldamist, mis näitavad et Laari-sugused põllumajanduse suretajad ja “küüditajad” on meie arenenumate naabrite juures oma “hävitustööd” agaralt teinud. Mis puutub Martnasse, siis meenub esmalt ühe kuraasika proua… Loe rohkem »
tead mis ABC seda 2 % tööhõive juttu võid vanaemadele rääkida. tegelikkuses annab põllumajandus tööd 30% toiduainete tööstusele. maailmas on toitu puudu, rahva arv kasva. kui hakkad siis väitma et- Lisaks on põllumajandusest saadav sissetulek Eestis kasvanud 2005 a võrreldes u 100%- siis oled ajast täiega maha jäänud sest toiduainate hinnad on krooni aja algusega tõusnud 16 kordades mitte protsentides. hindade tõus näitab mitte jõukuse kasvu vaid seda et raha on juurde trükitud ja sellest tulenevast inflatsioonist on rahvas ikka näljas ja paljas. Nii et ühinemine selleks et rikkaks saada on puhas liberalismi butafooria – sellele teemale võid koos Luige… Loe rohkem »
Olgu selle statistikaga kuidas on, aga tegelik Eesti ühiskonna lõhenemine paistab küll igale pimedalegi silma. Ja vaevalt abc esimese kommentaari praaliv sõnakasutus seda eraldatust vähendab. Rootsi ja siinse ühiskonna põhierinevuseks ja meie õnnetuseks ongi kahte lepitamatult vastanduvasse gruppi jagunemine. Muidugi ega Karilaiu artikkelgi leppimisele kaasa aita.
Krooniaeg ei alanud 2005 ja 2005 võrreldes ei ole toidu hinnad 2x kasvanud – näiteks vahemikus 2007-2011 on kasvanud toidu hind 25%, mis on muidugi suur tõus, kuid väited kordades hinnatõusust arvesse võtmata ostujõudu ja inflatsiooni on kas lihtsalt teadmatus või tahtlik valetamine. Kui põllumajandussektor ei ole põllumajandussektor, vaid hõlmab endas ka toiduainetööstust, siis sellist loogikat edasi arendades võib ka väita, et nt. Sandor Liive on kaevur ja töötab mäetööstuses, mitte energeetikas.
on valitsuse tankist, ehk palgasõdur
Minge jah maale ja vaadake ringi, nutt tuleb peale, kuidas on tühjaks jooksnud külad, majad lagunevad, umbrohi rinnuni, mõni lage maatükk kohaliku taluniku kasutuses veel ja niidetud, kuid üldine pilt on trööstitu. Kui just mingit suurmaaharijat piirkonnas ei ole siis see käegalöömise meeleolu torkab eriti teravalt silma. Ja minge siis Euroopas nt. Saksamaal, suvalises kohas maakohta – mingil müstilisel põhjusel suudab sealne talunik oma pere ära elatada lihtsalt talu pidamisega. Ja niidab ära oma põlluservadel kõik rohu, võpsikut ei kuskil. Suhtumises oma varasse on kolossaalne vahe – aga nagu öeldakse kergelt tulnud kergelt läinud. See maade tagastamise kampaania oli viga… Loe rohkem »
56 mandaati on 2 aastat veel taskus. kas tõesti midagi vahepeal ei juhtu`? suunda ei korrigeerita?