Matsalu mõisas algas viimaks remonditöö

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Hakati parandama auke Matsalu mõisa katuses. Foto: Katrin Pärnpuu
Kuula artiklit, 2 minutit ja 9 sekundit
0:00 / 2:9
Matsalu mõisa omanik Carl Johan Stefan Ridderstedt näitas auke hoone katuses. Foto: Katrin Pärnpuu

Poolteist aastat tagasi uudisekünnise ületanud Matsalu mõisa saagas on alanud uus peatükk: osaühingu Resteh ehitusmehed alustasid esmaspäeval mõisas parandustöid.

Mõisa üks omanikke Carl Johan Stefan Ridderstedt ütles, et tahab sel suvel ära parandada kaks hullemat, katuse vasakus tiivas asuvat auku. „Ehitajad arvasid, et üheks auguks läheb umbes kaks nädalat. Ülejäänud katkised katusekivid jäävad järgmiseks aastaks,” sõnas ta.

Restehi omanik Aleksander Mihelson lisas, et kavandatud osa katusest jõutakse parandada, kui tööd lähevad plaanipäraselt ja üllatusteta. Mihelsoni sõnul läheb selleks suveks planeeritud aukude lappimine maksma ligikaudu 4000 eurot.

Järgmiseks suveks plaanitakse Mihelsoni sõnul 15 000 euro suurust väljaminekut. Kogu katuse restaureerimine läheks tema hinnangul maksma
200 000 eurot või rohkemgi.

Lihula vallavanem Riho Erismaa oli kursis, et ehitustööd algasid, ja avaldas lootust, et midagi saab viimaks korda.

Lihula valla majandus– ja ehitusspetsialist Peeter Sepp oli edusammude asjus skeptiline. „Seni pole veel suurt midagi toiminud, aga suvi alles kestab,” lisas ta.

Muinsuskaitseameti Läänemaa vaneminspektor Kalli Pets ütles, et katuseparandus ongi Matsalu mõisa remonditöödest olulisim, samuti vihmavee majast eemale juhtimine. „Eesmärk on järeltulevatele põlvedele selle hoone säilitamine,” lisas ta.

Petsi sõnul on ehitis seest stabiilses seisundis ja selle kasutamiseks ülesvuntsimine on teisejärguline töö.

2011. aasta lõpus kaalus Lihula vald Matsalu mõisa kui riikliku kaitse all oleva muinsuskaitseobjekti omanikult sundvõõrandamist, sest see oli hooletusse jäänud.

Lääne Elu avaldas toona Ridderstedti arvamusloo, kus mõisaomanik selgitas, et mõis seisab hooleta, sest remont tahab raha ja selle raha teenimiseks on esmalt vaja mõisat ümbritsevad alad endale saada, et seal tootma hakata.

Lääne maavanem Innar Mäesalu kinnitas Lääne Elule neljapäeval, et kuu aja jooksul peaks Ridderstedt 22,5 hektari suuruse mõisat ümbritseva maa tõesti endale saama.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
kodanik
11 aastat tagasi

riigil peaks olema õigus selliselt eraomanikult, kes muinsuskaitseobjekti laseb aastaid laguneda, see ära võtta, taasriigistada. Iseasi, kuidas riik oma mälestistesse suhtub, tundub et elementaarsekski korrashoiuks riik raha ette ei näe.

Anonüümne
11 aastat tagasi

Helve Oleks rõõm näha,kui see ilus mõis saaks korda,aga miks lasti nii kaus laguneda?????????????

Juhan
11 aastat tagasi

Kas vanaperemehe jõud hakkab ikka peale, sellele tagastatud maale?
Mida teeb see vanatoi selle maaga, kui isegi mõisa katuse augu parandamisega ei saa hakkama, aga mõis laguneb iga päevaga.