Riigigümnaasiumi remont Wiedemanni tänaval on sealmaal, et suur praht on koristatud; ehitajad, pisikesed pintslid näpus, parandavad pisivigu ja pooled ruumid on juba nii puhtad, et sisse tohib minna vaid kilesussides.
Kooli au ja uhkuse – aula – põrandal ootavad ülespanekut kolm uut kuldset lühtrit.
“Otsimine võttis päris palju aega, et lühtrid sobiksid välimuse ja hinna poolest,” ütles maja arhitekt Katrin Tomberg.
Kuskil on juba ka aknakardinad ja lavaeesriie. Lava tagaseinas troonib uhke (evakuatsiooni)trepp.
“Kooli huvijuht lubas selle trepi juba mõnda lavastusse sisse pista,” ütles gümnaasiumi direktor Leidi Schmidt.
Avaaktus tuleb tänavu siiski kõrvalmajas, spordihoone saalis, sest aulasse mahuks küll 300 õpilast ära, aga külalistele enam kohti ei jaguks. Kool on seest helevalgete lagede ja õige õrnalt hallikasroheliseks toonitud seintega. Kõikjal hele puitpõrand, saalis tammeparkett.
“Kena, mõnus ja mahe,” kirjeldas Tomberg siseruumide värvivalikut. “Klassimööblile anname natuke särtsu sisse.”
Tomberg oli rahul ka koridoride pikkade torujate valgustitega, mis ulatuvad madalale ja täidavad ruumi.
Varasemaga võrreldes on koolimajas hulk uusi mugavusi. Näiteks on igal korrusel tualettruumid.
Kaunis, ruumikas, turvaline
Õpetajail on kasutada kaks avarat ruumi. Puhketuba ja koosolekuruum koos kööginurga ja garderoobiga on Kalda tänava poolse maja teisel korrusel. Uuemas osas on õpetajaile 16 töökohaga tööruum. Seal saab tunde ette valmistada ja töid parandada.
Palju on mõeldud turvalisusele. Ehitatud on kaks uut treppi. Metallist trepp keerdub maja välisküljel, teine on majas sees. Ülakorrustel on laes näha evakuatsiooniluuke, mille avades rullub liigestest lahti trepp.
Kool on valmis vastu võtma ka liikumispuudega õpilasi, sest soklikorruselt üles välja pääseb nüüd liftiga.
Klassid on selles vanas majas avarad, mahutavad 36 õpilast, aga igasse klassi nii palju panna ei olegi. Suurim on 35 õpilasega 12. klass.
“Olen uhke meie keemia-füüsika-bioloogia laborite üle, need annavad hoo sisse loodusainete õppesuunale,” ütles Schmidt ja lootis laboreisse saada korraliku õppevara.
Remondiga sai koolimaja juurde 4. korruse – pööningule tehti arvutiklass ja üks ruum on koolimuuseumi tarbeks. Sinna tahab kool paigutada Haapsalu hariduse ajaloo.
Ruumilahenduse pakkusid riigikoolile välja Wiedemanni gümnaasiumi õpetajad, kes seda maja kõige paremini tundsid, ütles Schmidt.
Kohati veel lahtiste lagede all läigivad jämedad ventilatsioonitorud. Ventilatsiooni pärast ei ole vaja enam muretseda, seda saab reguleerida arvuti abil. Terves koolis kehtib ka üks aeg: kella iga klassi seinal juhib üks emakell, mis omakorda saab korraldusi kõrgel taevas tiirlevalt satelliidilt.
Ehitajad tegid koolimajas head tööd
Kooli üks kitsaskohti on söökla soklikorrusel. Pisikest söögisaali vaadates on raske ette kujutada, kuidas seal sada õpilast korraga sööma mahub. Sinna peavad mahtuma söögi lauad, külm- ja soelett.
Järgmisel nädalal kuulutab kool välja toitlustaja konkursi. Gümnaasiumi toitlustamine on paras pähkel, sest õpilased peavad toidu ise ostma ning raske on ette näha, mida ja kui palju õpilased sööma hakkavad.
“Keeruline objekt – muinsuskaitse!” ütles teisipäeval viimast suurt töökoosolekut pidanud TREV 2 Ehituse ehitusdirektor Ants Mitt.
“Ehitaja on tubli,” kiitis koolimaja omanik ja töö tellija, Riigi Kinnisvara projektijuht Peeter Malken.
“Pange see suurelt kirja,” rõõmustas Mitt. “Ehitajail ka hea meel.”
“Päris uhke, jah,” oli ka linnavalitsuse muinsuskaitse- ametnik Tõnis Padu tulemusega üsna rahul. “Tubli “neli”,” pani Padu hindeks ja lootis, et nii kaunis koolimaja saab ka õpilastele tähenduslikuks.
Leidi Schmidti sõnul peaksid ehitajad majast lahkuma 1. juuliks ning siis saab hakata maja sisustama mööbli, arvutite, raamatute ja muuga.
Linnavalitsuselt loodetakse kasutusluba saada juba enne jaanipäeva.
Peale olematu haridusaselinnapea polnud ka sotsiaalaselinnapead ega kultuuraselinnapead. Kohtumiseni järgmistel valimistel!
Keskilaid kirjutab kõik Haapsalu haridussaavutused enda kaela. Seda vaatamata sellele, et Keskilaiu haridusaselinnapea kartis haridust nagu tuld.
Pangem siis ikka tähele, et tegemist on riigi poolt ehitatud ja rahastatud gümnaasiumiga. Mitte nagu Keskilaid valetab oma propagandas. 🙂
lahe, pane kildu – aruta turumuti juttu, sul ei ole vist kellegi teisega seda arutada kui siin…..
….. ehitajatele. Loodame,et ka tulevased õpilased oma kooli hoida oskavad. Aga peatänava äärse ,endise tuletõrjemaja ja praeguse Rakser-spordi kaupluse omanik sülitab igasugustele vanalinna kaitse reeglitele. See maja koos üle linna paistva torniga näeb teiste,hooldatud majade vahel välja nagu tondiloss. Käivad jutud,et ta on jooma kukkunud…
kaubamaja kõrval on üks ilmetu klaaskast mis meenutab trafoalajaama , peaks üle värvima rõõmsaks roosaks