17.–30. juunini saab Haapsalu kultuurikeskuses näha näitust 1993.–2012. aastate võidupühadest.
2013. aastal on üldsuse peamine tähelepanu võidupühal koondatud jälle Haapsalu linna, kaitsejõudude paraadi paika. Koostöös omavalitsustega on Kaitseliidu malevad seegi kord kõikjal pidulike ettevõtmiste peamised korraldajad.
Võidupüha näitus Haapsalus
Eesti Vabariigi 75. aastapäeva ja võidupüha tähistamise raames oli 1993. aastal Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas. Lippude üleandmisel pidas president Lennart Meri kõne, millele järgnes esimene võidupühaparaad pärast 53-aastast pausi. Edasi sõitis president koos kaaskonnaga Tartusse.
Tallinnast viis võidutule Tartusse Kaitseliidu Tartu maleva pealik Harri Henn. Ta andis põleva tõrviku presidendi kätte, kes süütas malevkondade tõrvikud. Algas paraad, mida juhatas kolonel Ants Laaneots. Siis sõitsid Raekoja platsile soomukid.
Järgmisel aastal oli võidupühaparaad Tartus ja see oli seal ka 2011. aastal. Paraadi juhtmotiiviks oli siis haridus. Tuletoojateks olid sel aastal valitud Kaitseliidu kooli edukaimad kursuslased igast malevast. Paraadi tervitasid meie NATO liitlased. Üle Tartu lendasid Prantsuse hävitajad Mirage.
Teist korda korraldati Tallinnas võidupühaparaad 2008. aastal. Pirita teele rivistunud paraadi eripäraks oli selle suurus: rivis oli enam kui 1300 kaitseliitlast, kaitseväelast, Kaitseliidu eriorganisatsioonide esindajat ja orkestranti. Teine pilkupüüdev uudsus paraadil oli kõigil kaitseliitlastel seljas olev Eesti kaitseväe nn digilaiguga uus välivorm. Lisaks ilmestasid paraadirivi lipumeeskonnad 16 välisriigist. Võidutuld kandsid tublimad kaitseliitlased ja noorkotkad ning seda ei suutnud kustutada ka vihm.
Taasiseseisvunud Eesti esimene suurem sõjaväeparaad oli 1996. aasta võidupühal Narvas. Marssis umbes 800 mundrikandjat. Narva kindlusest tuli ilutulestiku kogupauk.
Eesti riigi ajaloo esimene mereparaad, kus osales 20 laeva üheksast riigist kokku üle 600 meremehega, oli Küdema lahes Saaremaal 23. juunil 2006. aastal. Mereparaad lõppes ilutulestikuga Saaremaa sadamas ning Orissaare ja Tornimäe taidlejad andsid samas kontserdi.
Võidupühaparaadid on olnud Võrus (1997), Viljandis (1998, 2010), Valgas (1999), Põlvas (2002), Jõhvis (2003), Rakveres (2004), Paides (2005), Raplas (2007), Jõgeval (2009) ja kolmel korral Pärnus (1995, 2001, 2012).
Esimest korda täielikult Kaitseliidu korraldatav paraad oli aga Haapsalus 2000. aastal, seda juhtis Kaitseliidu ülem major Benno Leesik. Raudteejaama esisele platsile oli üles rivistatud 9 kompaniid, 27 rühma ja 2 sõjaväeorkestrit. Pärast võidutule ärasaatmist algas paraadmarss ja siis siirduti pidulikule jalutuskäigule läbi Haapsalu südalinna. Piiskopilinnuses kostitati kõiki sõdurisupiga, samas oli avatud kaitserelvastuse ja -tehnika näitus ja vigurmarsiga esinesid kaitseväe ja piirivalveameti orkestrid.
Tanel Lään,
näituse koostaja
