Nõva on sattunud poliitiliselt nadisse seisu: võim vedeleb maas, aga üleskorjajat ei ole. Volikogu on kahes leeris ja kumbki leer ajab oma joru. Üks räägib aiast, teine aiaaugust.
Kalle Saart jt, kes pooldasid valdade liitumist, võib mõista, kui nad tahavad volikogust tagasi astuda. Nemad ei näinud üksi jätkamises tulevikku ja siis on tõepoolest aus kõrvale astuda. Just nii, nagu tegi ka Maire Koppelmaa.
Need, kes leidsid, et vald saab iseseisvalt jätkata ja peabki seda tegema, ei taha võimu üle võtta ega oma otsuse õigsust tõestada. Põhjendused, mis Peeter Kallas toob, on pisut lapsikud ja jonniajamise moodi. Et kui te mind 1,5 aastat tagasi võimult, st volikogu esimehe kohalt kukutasite, siis vaadake nüüd ise. Kallas ja Co on ju vallale väga tähtsa vaheetapi — ühinemine või mitte — võitjad, aga võitjad nii ei käitu.
Praegu on vist küll käes aeg, mil valla tuleviku pärast muretsevad elanikud võiksid tähele panna, mis vallamajas toimub ja toimuma hakkab. Esialgu kas või nõnda, et tullakse volikogu istungile kuulama, kes mida ütleb ja kes volikogus üldse kohapeal käib. Võib–olla vajab Nõva oma rahvakogu, sest volikogu pink on lühike juba praegu, mis siis veel saab, kui tuleb teisigi lahkujaid.
jutu mõt on see et tuleks suur juht ja õpetaja ja lahendaks meie probleemid
Selle juhtkirja mõte on kisma provotseerida
on näha, et sellised korteriühistu suurused vallad, oleks pidanud ammu sundlõpetama, kus iga konn krooksub oma mätta otsas ja tolku pole peale kisa millestki