Loodusharidusprojekt „Silma ilma“ on kestnud läbi kolme nädala. Meie mõõtmistulemused ei ole päris teaduslikud, aga ligi tuhande lapse mõõtmistulemuste abil on võimalik kevade arenemist päris täpselt selgitada.
Projekt algas hilise kevade ja sulava lumega. Projekti esimese nädala (15.–21. aprill) järel oli õhutemperatuur mere ääres (Lääne- ja Saaremaal) praktiliselt sama jahe kui Lõuna-Eestis. Nüüd soojeneb aga maismaa järjekindlalt merest kiiremini. Nii näitasid eelmise nädala (29. aprill – 5. mai) mõõtmistulemused juba selgelt, et Lõuna-Eesti on keskmise õhutemperatuuri poolest mereäärsetest maakondadest mööda läinud. Ka põhjarannikul on paar kraadi jahedam kui Võrumaal. Paide valla lasteaia-algkooli lapsed märkasid läinud esmaspäeval rahet.
Edastame mõned toredad laste tähelepanekud lõppevast nädalast.
Puud on hakanud elama. Kooliaknast välja vaadates näeb palju rohelist värvi. Lähemalt uurides nägime, et kask on hiirekõrvus, kastanil on suur pung avanenud ja väiksed lehed on kortsus – nagu kokku pakitud veel. Sirelil on lehed 3–4 sentimeetri pikkused ja lehtede keskelt avastasime lillat värvi kinnise õitekobara. Tammed on veel jätkuvalt taliuinakus ehk ühtlaselt pruunid. Kooliõue kaugem haljasala on kollane paiselehtedest. Kanali ääres oli kõige rohkem rohelist värvi ehk kõige suuremad lehed pajudel, toomingal ning paplitel. Lapsed märkasid, et järsku on nii paljud inimesed tulnud õue aega veetma. Varem jalutasid 5.b klassi loodushuvilistega koos vaid üksikud koerapidajad, nüüd aga on Anne kanali ümbrus täis saginat. Gertu märkas, et tema kodu lähedal kase puu otsas olevas linnupuuris elab kuldnokapaar, kes laulavad võidu ning on imeilusas kuldses rüüs.
Tartu Descartesi lütseumi 5. b klass
Õitsevad siniliiliad ja ülased. Puudel ja põõsastel on hiirekõrvad. Oleme näinud linavästrikku, pääsukesi, valgeid toonekurgi, ja hanesid. Putukatest oleme näinud mesilasi, kimalasi, kiile, herilasi. Ilmad on muutunud soojemaks.
Tartu Kivilinna gümnaasiumi 4. klass
Vahtramahl lõpetas jooksmise, võsaülased hakkasid õitsema, tulbid on peenral õienuppudega, aga ei õitse veel, käisime särjel, aga särge veel ei saanud, metsaalused on sinililledest sinised, muru ja maanteeääred hakkavad roheliseks minema, esimesed nartsissid hakkasid õitsema, ilmad soojemad, kultiveeritakse põlde, alustati teravilja külviga, sirelil on lehepungad lahti, nägime esimesi lepatriinusid.
Leisi keskkooli 5. klass (Saaremaa)
Kooli lillepeenral õitseb nartsisse. Marjapõõsad on pisikeste lehekestega. Sirelil on kohe-kohe lehed tulemas. Eemalt vaadates tundub toomingaski rohekas. Vihmakassi kuulsime laulmas.
Sadala põhikool (Jõgevamaa)
Õitsema hakkasid kollased ülased ning on näha ka võililli, rohi edeneb jõudsasti, mets olenevalt enamuspuu liigist muutub jumekamaks – kollakas-roheline, punakas. Peenardel on avanenud hüatsinte. Karusmarjal ja toomingal on päris pikad ja rohelised pungad juba. Lapsed on kohanud ka esimesi puuke ja söönud koduselt aiamaalt murulauku.
Pärnu Raeküla kooli 4. klass
Rohkesti põnevaid pilte ning avastusi leiab Tääksi põhikooli ilmasilmajate blogist.
Nemad osalevad ka rahvusvahelises keskkonnaprojektis GLOBE.
Koostas Marko Valker,
loodusharidusprojekti „Silma ilma“ juht
Lugu ilmus looduskalender.ee-s.
Projektist saab lähemalt lugeda siit.
ILMAVAATLUSED:
15.–21. aprilli keskmine õhutemperatuur
29. aprill – 5. mai keskmine õhutemperatuur
