0

Pärandiralli Haapsalu etapp jagas teadmisi ja nõuandeid

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Praktilisi nõuandeid pärandkultuuri hoidmiseks jagas Haapsalus aknarestauraator Kalle Kase. Foto: Arvo Tarmula
Praktilisi nõuandeid pärandkultuuri hoidmiseks jagas Haapsalus aknarestauraator Kalle Kase. Foto: Arvo Tarmula

Mööda Eestit liikuv pärandiralli peatus laupäeval Haapsalus, andes põhjust mõtiskleda kultuuripärandi üle ja jagades praktilisi näpunäiteid.

“Me oleme nagu misjonärid, käime ja levitame pärandiusku,” ütles pärandiralli üks korraldajaid Elo Lutsepp Eesti vabaõhumuuseumist. Tema sõnul pole pärand pelgalt mitte arhitektuur, vaid hõlmab ka vaimset pärandit.

Pärandisaadik Artur Talvik ütles, et talle isiklikult on vaimne kultuuripärand – oskused ja teadmised – olulisemadki kui varemed. Oma südameasjaks on ta võtnud merekultuuri taastamise. “Kodus Jumindas aknast välja vaadates ei näe päevade kaupa ühtegi paati sõitmas,” ütles Talvik ja imestas, miks inimesed mere äärde maja ehitades ei tule mõttele endalegi paat soetada.

Artur Talviku sõnul on inimesed linna minnes unustanud kiiresti esivanemate oskused. “Kui kultuuripärandis tekib auk, on seda väga raske taastada,” ütles ta.

Jürgen Kusmin Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK) juhtis tähelepanu pärandkultuurile maastikul. “Kõik märgid maastikul on märgid eelmiste põlvkondade tegevusest,” ütles Kusmin.

Näiteks nimetas Kusmin kiviaedu, lubjapõletuskohti, kaevukohti, allikaid, puid ja kohanimesid. Tema sõnul teeb paljud objektid tähtsaks just nende kohta käiv lugu.

Kuue aasta jooksul on RMK kaardistanud pärandkultuuriobjekte kogu Eestis. Jürgen Kusmini sõnul on kaardistamise üks peamisi eesmärke teadmised taas kokku siduda, sest tihtilugu kipuvad inimesed pärandkultuuriobjekte hävitama just teadmatusest.

Kusmin tõdes, et kõik pärandkultuuriobjektid pole suuremale üldsusele olulised, kuid on tähtsad näiteks talule, mille maal need asuvad, ja inimestele, kes ümbruskonnas elavad.

“Alustada võiks sellest, et endale või kodukohale oluline pärandkultuuriobjekt võsast puhtaks teha,” ütles Kusmin.

Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ja Haapsalu muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu rääkisid peamiselt hoonetest.

Noarootsis joonistasid Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudengid 1993–2003 õppejõud Rein Zobeli ja vabaõhumuuseumi töötaja Juta Holsti eestvõttel vanu taluhooneid. Üles joonistati nii talud, kõrvalhooned kui ka detailid ja ehitussõlmed. “Sellega on fikseeritud üks ajahetk,” ütles Ülo Kalm. Samamoodi fikseerisid Helsingi tehnikakõrgkooli tudengid 1980. aastate lõpus hetke Haapsalu linnas, joonistades üles osa Haapsalu vanalinna maju.

“Need on pildid, mis on pärandiks saanud ja mis on pärandist,” võttis oma ettekande kokku Tõnis Padu, kes peale tudengite ülesjoonistatud majade näitas ka fotosid ja jooniseid Haapsalu majadest läbi aegade.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz