1

Keskkonnaamet ei torma viigis surevaid kalu päästma

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Facebookis levib video, kus on filmitud Väikeses viigis jää serva alt paistvaid kümneid surnud hauge.

Möödunud nädalal kirjutas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni vee-elustiku spetsialist Kadi Lehepuu Lääne Elu paberlehes, et kuigi Väikeses viigis ja Vööla meres on jää all hapnikku ohtlikult vähe, ei hakka keskkonnaamet sealseid kalu päästma.

Pärast pikka ja külma talve on jääkaane all olevates madalates järvedes ja jõgedes oht hapnikudefitsiidi tekkeks. Rohelised taimed, mis muidu valguse toimel hapnikku pidevalt juurde toodavad, hakkavad pimedas seda ise ka tarbima. Kui hapnikusisaldus veekogus langeb alla 2 mg/l, tekivad enamikul kalaliikidest hingamisraskused ja paljud hukkuvad. Sellist nähtust nimetatakse veekogu ummuksile jäämiseks.

Keskkonnaameti ja –inspektsiooni mõõtmised aprilli esimesel nädalal näitavad, et selletalviseid ilmaolusid arvestades pole veekogude olukord Läänemaal üldse halb. Hapnikusisalduse mõõtmisi tehti kokku kaheksas veekogus 13 punktis Kesk– ja Põhja– Läänemaal (Nõva jões, Veskijões, Veskijärves, Vööla ja Sutlepa meres, Taebla jões, Saunja lahes) ning Haapsalus Väikses viigis.

Enamikus mõõtepunktidest oli hapnikusisaldus kaks kuni viis korda üle piirmäära. Erandiks on Vööla meri, mis oli põhjani kinni külmunud. Normist madalamale jäi Veskijärve hapnikusisaldus (1,7 mg/l), hinnanguline jää paksus mõõtekohas oli 60 cm.  Väikses viigis oli hapnikusisaldus peaaegu 3,5 korda alla kriitilise piiri (0,58 mg/l) ning truubi juurde jäävas veesilmas, mis ühendab veekogu Suure viigiga, olid näha ka juba surnud kogred.

Ummuksile jäämist on võimalik vältida peamiselt kolmel viisil. Kõige lihtsam meetod on jää lumest puhastamine, mis suurendab läbi jää tungivat valguse hulka ning intensiivistab fotosünteesi ja seeläbi hapniku tootmist. Jäässe aukude raiumine on suhteliselt vähetõhus meetod, kuna avada suudetakse tühine osa veekogu pinnast ja augud külmuvad kiiresti kinni. Kunstlik aereerimine on kolmas, kõige efektiivsem, ent ressursimahukam viis veekogus hapnikusisalduse suurendamiseks.

Veekogude ummuksile jäämine on üks looduslikke protsesse, mis sõltub veekogu eripärast, talve karmusest, jääoludest jm. Eelpool kirjeldatud mõõtmistulemuste alusel on keskkonnaameti seisukoht, et praegu kriitilises seisus olevad Vööla meri ja Väike viik on merega otseses ühenduses olevad veekogud ning um­muksile jäämise mõju nende ökosüsteemile on üsna väike. Talvine hapnikupuudus on neile üheks loomulikuks etapiks ja kalastiku koosseis kujuneb igal kevadel uuesti merest sisserändavatest kaladest.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kalle.s
kalle.s

njah, tark ei torma. Ja siis ongi hiljem hea öelda, et mis parata. Samas muidugi ke.pime täie rauaga õngemeest kes sentimeetri alamõõdus kala kogematta kotti paneb. Kuigi kalastiku koosseis kujuneb igal kevadel uuesti merest sisserändavatest kaladest(keskkonnaameti tsitaat).
Eks ta ole surnud kalale ei saa ju riigikassa täitmatajätmist pahaks panna…

wpDiscuz