Lastearst ja 20 aastat rahvatervise alal töötanud Ülla–Karin Nurm pidas teisipäeval rahvusvahelisel tervisekonverentsil Haapsalus ettekande Skype’i teel oma töökohast Stockholmis, kus ta on euroliidu kõrge ametnik, haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) vanemekspert ja rahvatervise sektsiooni juht.
Nurme ettekanne keskendus vaktsineerimise vajalikkusele. Eriti tähtsaks peab ECDC leetrite vastu vaktsineerimist — maailma tervishoiuorganisatsioon WHO on seadnud eesmärgiks muuta Euroopa aastaks 2015 leetrivabaks.
Leetritega ei ole nalja, selgus Nurme ettekandest. Leetrid on nakkavad juba 4–5 päeva enne, kui haigus välja lööb. Iga viies haigestunud laps vajab haiglaravi, haigusega võivad kaasneda tõsised tüsistused. Need on argumendid, mis toetavad vaktsineerimist.
Aastani 2009 oli Euroopas leetreid väga vähe, vaid üksikud haigestumised. Asi halvenes 2010–2011, mil tekkisid suuremad haiguspuhangud. 2010 haigestus üle 24 000 lapse, paljud surid.
Et haiguspuhanguid vältida, peaks olema vähemalt 95% elanikkonnast vaktsineeritud, selgitas Nurm. Siis tekib kollektiivne immuunsus ja haigus ei levi ka siis, kui siin–seal tekib haiguskoldeid või on mõnes piirkonnas palju vaktsineerimata inimesi.
Vaktsineerimise paradoks on aga, et kui haigus kaob, kaob arstidel — eriti noorema põlvkonna arstidel —, aga ka lapsevanemail ohutunne ja lapsi enam ei vaktsineerita. Tekib vaktsineerimise vastaseid liikumisi ja rühmitusi.
„Haigust ja probleemi justkui ei ole, aga tegelikult on puhangute oht täiesti olemas,” hoiatas Nurm sellise suhtumise eest. „Haigestumist saab vältida tõhusa ja ohutu vaktsineerimisega.”
Otsus mitte vaktsineerida oma last peaks olema ühiskonnas taunitav otsus, lapsevanem peaks sellist otsust motiveerima, mitte jätma lihtsalt arsti juurde tulemata.
Taunitav peaks olema negatiivne suhtumine vaktsineerimisse seetõttu, et kui ühiskonnas on palju vaktsineerimata inimesi, ohustab haigus eriti rängalt neid, kel immuunsüsteem või muu põhjus ei luba vaktsineerida.
Eestis on vaktsineeritud 95%–96% lapsi, samasugune on olukord Lätis ja Leedus, ütles Nurm. See protsent aga kahaneb, sest vaktsineerimisvastane hoiak levib ka Eestis, lisas Nurm.
Kogu elu ongi tänases maailmas äri. Paljud vanemad kasvatavad om lapsigi stiilis ” kui sa selle ära teed, siis saad selle”.
Kui sellest on tehtud äri, siis kaob ka usaldus.
Kas veidi mõelda ei võiks? Kui kõik on rõugete vastu vaktsineeritud, vaktsiini tõttu sureb 0,1% inimestest, siis on see halb. Samas kaotame ära vaktsineerimine ja haigestumise korral sureb 50-70%. See on aga hea.
uurige ka vaktsineerimise kahjulikkusest, milliseid keemilisi kokteile imikutele süstitakse, kas see võiks ise hoopis immuunsüsteemi nõrgestada? Vaktsineeritud on sageli märksa tõbisemad ja nõrgemad nende keemiast puutumata sõpradest. Uurige palun. Olge teadlikud.