Eesti seaduste järgi ei ole omavalitsuste ehk ka Haapsalu linna ülesanne pakkuda tavanditeenust. Enamikus Eesti omavalitsustes saadavad ära ja matavad lahkunuid eraettevõtjad oma pinnal.
Nii toimub ärasaatmine ka Liivi Koemetsa arvamusloos näitena toodud Rakveres, kus eraettevõtja ehitas oma rahaga uue tavandimaja. Rakvere linna osalus selles projektis oli null eurot.
Haapsalut juhtiv Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon teeb poliitikat, mille saab kokku võtta lihtsalt:
“Likvideerime Haapsalu kitsaskohad ning arendame linna olenemata sellest, kas see on seadusega pandud linna kohustuseks.”
Sama on valimislubadustega. Lubasime mitte lubamise pärast – meie lubadustel on taga tegutsemisvajadus ja tegutsemine.
Üks Haapsalu kitsaskohti on SA-le Läänemaa haigla kuuluv nn surnukuur, kus asuvad haigla tegevuseks hädavajalikud külmikud. Inimeste maine teekond saab lõpu ka väljaspool haiglat ning külmikud on vajalikud ca 200-le lahkunule aastas (ca 50% lahkunuid ei ole haiglast). Praeguse surnukuuri seisund on selline, et igal juhul peaks haigla seal remonti tegema. Praegu on haigla linna toel valmis seda hoonet rekonstrueerima.
Mis puutub logistikasse, siis ma ei ole nõus Liivi Koemetsa väitega, et praegune asukoht on ebasobiv. Hoone asub keset linna, mis võimaldab inimestel vähese vaevaga osaleda ärasaatmisel ning ka leinajail on lihtsam ja odavam matuseteenistust korraldada. Ka praegu on Haapsalus mitmeid muid kohti, kus ärasaatmist korraldada. Linna poolt võimaldame kultuurikeskuse saali kasutamist, siiski toimub enamik ärasaatmisi just sellest amortiseerunud leinamajast, sest nii on leinajaile mugavam ja odavam.
Oleme oma valimislubaduste täitmisse suhtunud täie tõsidusega ning ka leinamaja rekonstrueerimise projekti tellimisele eelnes põhjalik arutelu, et kuhu ja mille eest.
Arutusel olid peale Metsakalmistu krundi – kus on tegelikult leinamajale koht juba planeeritud – mitmed variandid nii linnas kui ka Uuemõisas. Lõpuks jõudsime otsusele, et praegu on parim variant olemasoleva leinamaja rekonstrueerimine.
Metsakalmistule leinamaja ehitamine võib olla perspektiivis, aga nagu juba eelpool mainitud, ei ole see omavalitsuse põhiülesanne. Leinamaja ehitus Metsakalmistule läheb ka oluliselt kallimaks, sest lisaks majale on vaja rajada parkimisplatsid, tehnovõrk jne, kusjuures külmikud jäävad ikkagi haigla juurde. Ka Rakvere leinamaja on ilma külmikuteta, sest külmikud on Rakvereski haigla juures. Mis mugavusse puutub – Metsakalmistu juures asuvasse leinamajja minek eeldab transporti nii leinajatele kui ka kadunukesele.
Sellegipoolest – kui eraettevõtjaist matusekorraldajad peavad vajalikuks ja leiavad raha (nagu Rakveres), et ehitada Haapsallu uus leinamaja, tuleb linn kindlasti võimaluste piires appi.
Demagoogia valdkonda kuulub leinamaja sidumine De la Gardie lossi inimestega. Olen töötanud selle lossis kümme aastat ning ka kõige teravama nägemise korral ei kujuta ma ette, kuidas saab selle maja elanik oma aknast näha leinamaja juures toimuvat! Ka vaate haigla uuema korpuse akendest katavad puud kinni.
Autor vassib ka haiglapoolse investeeringu summaga. Arvestame, et leinamaja projekt maksab natuke üle 100 000 euro. Ülejäänud investeering on perearstikeskuse rajamine opibloki alustesse praegu tühjalt seisvaisse ruumidesse. Selline keskus on kasuks nii patsientidele, perearstidele kui ka haiglale. Kindlasti tegeleme remondi käigus ümbruse korrastamisega ning leinategevusele võimaliku privaatsuse tagamisega.
Lõpetuseks kummutan ühe valeväite. Haapsalu linn ei ole end lõhki laenanud. Haapsalu linnal ei ole probleeme laenude teenindamisega ning meil on ka võimalik vajadusel päris suur summa juurde laenata. See, et SA Läänemaa haigla remondib temale kuuluva hoone, on loomulik, sest omanik peab oma vara eest hoolt kandma.
Urmas Sukles,
Haapsalu linnapea
Väljavõte 18.veebruari pressiteatest ” Täna 18. veebruaril avati Rakveres pidulikult Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja. Hoone rajaja on OÜ Rakvere Linnahooldus. Rakvere linnapea Toomas Varek lausus avamisel, et lõpuks ometi on Rakveres koht, kust saab inimesi , kelle maine teekond on siinilmas peatunud väärikalt ära saata. Olen veendunud, et seoses tavandimaja ülekolimisega Rakvere Haigla akende alt elab nii mõnigi haigla hooldusosakonna patsient kasvõi mõne tunni või päevagi kauem ja rahulikumalt kui seni. Matusetalituste läbiviimine Rakvere Haigla territooriumil oli haigla patsientidele traumeeriv. Lugedes seda pressiteadet sai selgeks kui srnased on probleemid meie vabariigi maakonnakeskustes. Mõelge kui meeldiv oleks samasuguseid… Loe rohkem »
Kohalik omavalitsus on institutsioon. kes korraldab oma territooriumil kohalikku elu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) on ka vastav säte – kohalik omavalitsus korraldab neid kohaliku elu küsimusi (lisaks neile, millised selles KOKS-is kirjas), mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada või korraldada. Vot nii… Pole ju probleemi vastutaja osas.
Mis puutub aga Rakvere leinamajja, siis see on veelkordne hea näide sellest kuidas üks omavalitsus on leidnud endale väga hea koostööpartneri. Tolle leinamaja rahastamine on aga teine teema. Et Haapsalus sama skeem toimiks peaks linnavalitsus võtma endale edasiviiva juhtrolli. Vaat nii lihtne see asi ongi….
Küll on palju arvustusi,süüdistusi,õigustusi,mustamisi,jne… Kahjuks ei saada tänapäeval enam millegagi normaalselt hakkama. Tulge maa peale tagasi.Paistab et üle mõistuse käiv objekt.
Haiglalähedase leinamaja poolt räägib see, et viimasel ajal paljuid lahkunuid Metsakalmistule ei viidagi. Saadetakse hoopis tuhastamisele. Ja siis pole tõesti mõtet leinajaid Suure trummi taha ‘küüditada’.
Samas tavapärase matuse puhul kuluks leinamaja Metsakalmistule vägagi ära. Kaugemalt tulijail siis märksa lihtsam, eriti kui ka peielaud asub samas majas.
Lugedes viimase aja teateid maakonnameditsiini rinnetelt, muutub leinamaja tõesti väikehaiglate vaat et olulisimaks institutsiooniks.
Igal asjalikul arutelul hüppab välja tige klähvija,kes näeb kõikjal liberaalide vandenõu ja võimurite ahnust.Las olla.Ega asjata pool Eesti rahvast tahaks tagasi armsat nõukaaega.Ei siis võetud laenu,ega vassitud ja valetatud.Ja hea oli elada.Nagu loomaaias:möll nina ees ja sõbralik talitaja silitamas selga.See,et Reformi juhtimisel(ja Keski varjatud toetusel) meie pisike riigike on kõikvõimalike võrdluste eesotsas,see ei loe.Küll kibelevad meie ümberjagajad teha Kreekat;Küprost ja ei tea veel miskit õnnemaad.Teadagi kuhu lõpuks jõutakse.Aga kui Eesti rahvas tahab vasakvõimu ära proovida-tuult tiibadesse.Tohed ja ta sõbrad näitavad meile,kuidas me kõik hädad ära kaovad.Edasi seltsimehed,edasi
Asja surub läbi Umm ja ära teeb Raivu.
Väike leinamaja ehitus ajab kreekat tegema. Ei tea kuhu veel ? peab ikka mõtlemine olema.
“Eesti seaduste järgi ei ole omavalitsuste ehk ka Haapsalu linna ülesanne pakkuda tavanditeenust” väidab Sukles.Kui nii ongi,siis tuleks seadusandjal see aps parandada.Sukles ja co üritab SA Läänemmaa Haiglast kinnisvara ettevõtet luua.Kõigepealt sunniti laenu võtma,et renoveerida õnnetu de La Cardi lossike vanurite hooldekoduks,nüüd siis võtke jälle laenu ning ehitame leinamaja.Minu talupoja mõistus ütleb,et haigemaja peaks tegelema vaieldamatult oma põhiülesandega -inimeste ravimisega.Oleks naiivne arvata,et nimetatud kohustused(rahalised) ei hakka pärssima haigla põhitegevust.Reformarist linnapea võiks lõpuks lõpetada nende erakonnale omase vassimise ja valetamise ,kuid kardan,et seda on palju loota.
Tuleb astuda mõne kirikukoguduse liikmeks, siis pole leinamajaga probleemi. Mina arvan, et Liivi Koemets võiks kandideerida kohalikel valimistel, sest volikogu liikmena on võimalik otsustamistes osaleda ja infoväljas olla. Mina tavalise linnakodanikuna küll ei arva, et pidevalt peaks tegema mingeid rahvaküsitlusi nagu Tallinnas kombeks on. Küsitlused on parim viis arvamustega manipuleerida ja mõttetuid vastasseise tekitada.
pidevalt? millal toimus viimati Haapsalus rahvaküsitlus? Meil on tallinnani ikka pikk tee veel minna.
Lp. Urmas Sukles! Tänan Teid sisuka faktipõhise vastuse eest! Ja mul on väga hea meel, et paljud asjad ja nägemused said kõigile selgemaks. Kahjuks ei taibanud ma kõike fakte kontrollida, toetusin meediale ja inimeste ootustele. Meil kõigil on erinevad oskused, kellel raha jagada ja kellel katkise hingega inimest toetada. Ja kui otsuseid tuleb teha külma kõhuga, siis matustel ilma emotsioonideta ei saa. Kuidas need kaks asja edaspidi kokku viia? Omavalitsus võiks rohkem olla kursis ka rahva soovidega ja antud küsimuses, leinamaja asukoha valikus ei teeks paha rahvaküsitlus. Matused on olnud paljudele on ka edaspidi esimeseks visiitkaardiks Haapsalust. Matustele tullakse üle… Loe rohkem »