Noarootsi vabatahtlike raport Põhja–Läänemaa tuletõrje veevõtukohtadest on mõtlemapanev lugemisvara. Ainuüksi Ridala vallas vaadeldi 16 tuletõrje veevõtukohta, millest kaheksal oli kaas puudu või läbi mädanenud.
Siinkohal võib kõrvale jätta reservuaaride vajalikkuse tuleohutuse seisukohast. Võib–olla tõesti ei ole neid kõiki vaja ja päästjail pidavat olema ülevaade, millised neist on ligipääsetavad ja millistest saab vett. Muidugi, kui veevõtukoht on olemas ja vaja oleks ainult näiteks ligipääsuteed puhastada, siis tasuks seda teha, sest veevõtukohti ei ole kunagi liiga palju.
Murelikuks teeb muu. Mäletame kõik Eestit vapustanud õnnetusi, kui keegi on kukkunud katmata kaevu. Neid ühendab, et pärast ei ole justkui keegi ohtliku seisu tekkes süüdi.
Sel suvel käis üleriigiline kampaania selletaoliste kaevude leidmiseks. Ehk peaks tuletõrje veevõtukohad enne ohutuks tegema, kui mõni traagiline õnnetus meie tähelepanu sellele juhib.
miks need kaaned paljast puidust siis on Vastutaja on ju kov.
….tõesti palju elusolendeid nendes aukudes hukka saanud. Ja asja ei paranda miski muu kui suured trahvid kaevude omanikele. Või kui neid ei leita, siis vallavanematele,kes ei viitsi asjaga tegeleda. Olen kunagi ühte sellisesse koorma kruusa valanud….