Haapsalu rahvas, läänemaalased, külalised, sõbrad ja tuttavad!
Meie kalendris on tänavu 12 riigipüha ja 13 riiklikku tähtpäeva. Kõige tähtsam nendest on meie 95-aastaseks saava riigi sünnipäev, 24. veebruar. See on päev, millesse –mõtelgem! – koondub kõikide ülejäänud pühade sisu.
24. veebruar on päev, milleta poleks mõtet
· 2. veebruaril, Tartu rahulepingu aastapäeval,
· 4. juunil, Eesti lipu päeval,
· 23. juuni võidupühal,
· 20. augusti taasiseseisvumispäeval
· ega 16. novembri taassünnipäeval.
Vabariigi aastapäev on meie kõige tähtsam päev!
Aga 24. veebruar peaks sisult olema ka
· emakeelepäev, mida tähistame 14. märtsil.
Eks püsi ju meie riiklik iseteadvus oma keelel, eesti keelel, mille püsimajäämise soov kõiki eestimaalasi ühendab ja mille kadumise loits meid lahutab.
24. veebruar peaks sisult olema
· 12. mai emadepäev,
· 10. novembri isadepäev
· ja 8. septembri vanavanemate päev
– sest nemad on meile hoidnud seda riiki, oma armastuse ja tööga loodud kodumaa nüüd meie kätte usaldanud, kandnud iseseisvuse aadet läbi poliitiliste tormide ja poliitilise rusutuse aastate. Tänagem neid selle eest!
24. veebruar olgu sisult ka
· 14. juuni leinapäev,
· 23. augusti kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
· ja 22. septembri vastupanuvõitluse päev.
Mõtelgem hetkegi nendele, kes Eesti Vabariigi taassünni ideele ei pühendanud mitte üksnes oma elu, vaid ka oma surma. Mäletagem neid Eesti Vabariigi sünnipäeval! Millal siis veel?
Ning just meie riigi 95. aastapäev peaks sisuliselt olema ka
· 20. oktoober, mil kõik eestimaalased jälle määravad oma tuleviku valimiskastide juures.
Juba täna, vabariigi sünnipäeva tähistades, on õige aeg selgusele jõuda, millise Eestiga me tahame vastu minna tema 100. sünnipäevale. Just täna on aeg mõtelda, milliste otsuste ja tegudega me saame kinnitada ning ellu viia oma lootust riikliku ja kultuurilise iseseisvuse püsimajäämisele.
Kas me suudame hoida oma riiki? Kas me suudame siin riigis hoida oma inimesi? Kas me suudame oma riigis hoida oma keelt ja kultuuri? Need on küsimused, mis nõuavad meilt vastuseid juba nüüd ning eriti just nüüd, Eesti Vabariigi 95. aastapäeval.
Et me viie aasta pärast võiksime uue sisuga täita hümni read:
· “Mu isamaa,
· mu õnn
· ja rõõm…”
Jaanus Karilaid,
Haapsalu linnavolikogu esimees
Koondumises on pointi
on praegu parem lugeda kui oli reedel saalis kuulata. Monotoonse häälega, tuimalt ja liiga kiiresti MAHA LOETUD teksti oli väga raske jälgida ja ka mõte jäi siis üsnagi häguseks.
Siis on hea põhjus näiteks Kanaaridel koolituses käia.
oma kultuuri kaitsmine saab 21 sajandil strateegileks ülesandeks. eks see on seda koguaeg olnud, aga nüüd teadvustub see eriti teravalt. Piirid hägustuvad liiga kiirelt.