Kutsehariduskeskuse kokaõpilaste võistlus lööks vere keema igal tugitoolisportlasel

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Õpetaja Tiina Sootalu oli kutsevõistluse ajal köögis kõige nõutum tegelane. „Mul on sidrunit vaja!”, „Tarretis ei tule vormist välja!” kõlasid kella pealt toidu žüriile esitama pidanud noorkokkade häältes murenoodid. Õpetaja abiga lahendati suuremadki kimbatused. Foto: Arvo Tarmula
Õpetaja Tiina Sootalu oli kutsevõistluse ajal köögis kõige nõutum tegelane. „Mul on sidrunit vaja!”, „Tarretis ei tule vormist välja!” kõlasid kella pealt toidu žüriile esitama pidanud noorkokkade häältes murenoodid. Õpetaja abiga lahendati suuremadki kimbatused. Foto: Arvo Tarmula

Neljapäeval ja reedel selgitati Haapsalu kutsehariduskeskuse kutsevõistlustel välja oma alade parimad.

Žürii liikmed kiitsid kokaõpilaste kõrget taset ja olid maitstud võistlusroogade üle meeldivalt üllatunud.

„Õpilaste kohta on ikka hästi ägedad toidud, mõni nagu olekski kokana töötanud,” sõnas esimest korda žürii töös osalenud Roman Aleksejev. „Siiamaani on kaks võistlejat silma paistnud — täitsa restorani tase.”

Võistluse Noorkokk 2013 žüriis olid kutsehariduskeskuse vilistlased Silver Teeääre (restorani Platz peakokk), Krestina Õun (restorani Tchaikovsky kokk) ja Roman Aleksejev (Platzi kokk).

Võistlejate hindamisel võeti serveeritud toidu välimuse, lõhna, maitse, komponentide sobivuse ja muu kõrval arvesse ka köögis toimuv: kui hästi sujuvad võistlejal ettevalmistused ja kuidas laabub koostöö abilisega.

„Kui abiline seisab, käed rüpes, ei ole see tiimitöö,” ütles Aleksejev. Niisuguse möödalaskmise eest kaotab võistleja punkte.

2011 kutsehariduskeskuse lõpetanud Krestina Õuna sõnul on praeguste võistlejate tase kõrgem kui tema õpingute ajal.

„Väga maitsvad toidud,” ütles 2010 sama võistluse võitnud ja nüüd esimest korda žürii liikme tööd maitsnud Õun.

Krestina Õun töötab luksuslikus Tchaikovskys

Krestina Õun

2011. aastal Eesti parimaks nooreks kokaks ja mullu Euroopa parimaks nooreks kokaks pärjatud Krestina Õun (pildil) on rahul oma tööga Tallinna vanalinna viietärnihotelli Telegraaf restoranis Tchaikovsky.

„Hea kollektiiv, hea peakokk, menüü vahetub neli korda aastas,” loetles Õun peakokk Vladislav Djatšuki käe all töötamise plusse.

Samuti meeldib talle restorani vaheldust pakkuv ja arendav kord: lihatoas tegutsemise järel tuleb mõne aja olla ametis toitude garneerimisega jne.

„Eestis pole kuhugi edasi minnagi,” hindas Õun Tchaikovsky kõrget taset. Kunagi tulevikus soovib Õun ehk töötada ka mõnes restoranis välismaal, kuid tulla siiski tagasi Eestisse.

Muna õpetab kana

Võitja Riho Sommermani õpetaja Tiina Sootalu tunnistas: „Mina õpin tema käest.”

24 parima noorkoka tiitlile kandideerinu seast võitjaks tulnud Riho Sommerman lõi konkurente taldrikule seatud toitude erakordsuse, mitmekesisuse, professionaalsete töövõtete ja laitmatu tehnikaga.

„Kui mõni võistleb sellepärast, et on kohustus, siis Riho teab, mida ta teeb,” tõstis žürii liige Roman Aleksejev võitjat esile.

Aleksejev lisas, et õpilase kohta, kes pole veel kooligi lõpetanud, on Rihol profid töövõtted ja keeruline tehnika.

Näiteks võistlusroas lõhe peal kasutatud kergesti ebaõnnestuda võiva piimanahatehnika õppis Riho mitu korda maailma parimaks restoraniks tunnistatud El Bulli lehelt.

Kolme Michelini tärni vääriliseks tunnistatud restoran flirdib muu hulgas molekulaargastronoomiaga. „Ei ole sugugi kerge piimanahka ilusti kätte saada ja sellega laitmatult edasi toimetada,” hindas vanemkutseõpetaja Tiina Sootalu võitja oskusi.

„Tema seab endale eesmärgi ja siis täidab selle,” kirjeldas Sootalu oma õpilase töötahet. „Vaatad meest ja süda hõiskab sees.”

Sootalu sõnul on Riho õpilane, kelle käest tema ise õpib. „Mul pole kunagi olnud sellist asja,” tunnistas ta.

Näiteks võistlusmagusrooga kaunistanud suhkruvõrgu tehnikat on Riho arendanud mitu aastat. „Mina nii ei oska,” pidi noorkoka õpetaja taas tunnistama.

Sootalu peab Riho puhul tähtsaks ka tema fantaasiat.

„Eesti on väga palju võitnud, kui ta siia jääb,” ütles Sootalu.

Parim noorkokk veedaks kogu oma aja köögis

Riho Sommerman

Parim noorkokk 2013, 20aastane haapsallane Riho Sommerman (pildil koos abikokk Maria-Helena Aljasega) jäi oma võistlustoitudega enam–vähem rahule. Ainult apelsinikooretarretis võinuks olla natuke rohkem kummis.

Sügisest peale harjutas Sommerman võistluseks igal nädalal köögitundides, paaril korral veel lisaks. „Oi, palju harjutasin!” meenutas ta.

Võitja sõnul oli tal võistluspäeva hommikul ärgates väike ärevus sees, aga köögis tööle asudes läks see täiesti üle.

Mullusel võistlusel võitis Sommerman parima noorteenindaja tiitli, mullu Tallinnas toidumessil noore teenindaja võistlusel teise koha.

Miks võttis kokaks õppija osa noorteenindajate võistlustest? „Kool algas teenindustundidega, vaatasin, et see on lihtne eriala ja mul läheb nii hästi, miks siis mitte võistelda,” sõnas Sommerman.

Tallinna paremates restoranides Aed ja Ö, samuti Itaalias praktikal olnud Sommerman lisas, et mitmesugused oskused tulevad alati kasuks.

Võistlusmenüü koostas võitja ilma kellegi abita, küll aga tuli seda neli–viis korda ümber teha. „Õhtul sain valmis, järgmisel hommikul ei meeldinud mulle sealt enam ükski asi,” tunnistas Sommerman.

Ema–isa kõrvalt süüa tegema hakanud poiss nägi oma tulevikku juba lapsena. „Vaatasin hiljuti oma algkooliaegseid soove — olin kirjutanud, et tahan saada tuletõrjujaks või kokaks, aga kaldun pigem koka poole,” jutustas ta.

„Ma veedaksin kogu oma aja köögis: seal on hea seltskond,” ei tee Sommerman saladust, kui väga ta valitud ala armastab.

Tänavu on Rihol plaanis võita parima noorkoka tiitel Tallinnas toidumessil.

Sommermani võiduroad

Sommermani võiduroad

Põhiroog: Vaakumkotis madalal temperatuuril keedetud lõhe Hollandi kastme, brändiga flambeeritud Pariisi kartulite, suitsutatud ja küpsetatud peedi, porru–pastinaagipüree ja kiirmarineeritud kõrvitsa ning hautatud sibulaga.
Kaunistuseks piimakiletšips roseepiprateradega, soolahelbed ja porrulaugutuhk.

Magustoit: Peedi ja valge šokolaadi vaht sidruni–laimikastme, jõhvika ja tumeda šokolaadi trühvli ning apelsinikooretarretisega, kaunistatud porgandi–apelsinidžemmi, suhkruvati ja karamelliniidistikuga.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments