20. detsembril Utöl avastatud rebassidrik on tõenäoliselt ikka veel saarel, viimati nähti lindu üleeile, 16. jaanuaril.
Nagu Läänemaa linnuklubi Tarvo Valker ennustas, osutus Haapsalust Utöle rännanud lind Soome bongarite ja looduspiltnike hulgas väga populaarseks – aasta lõpuks oli riigi lõunapoolseimat saart, kus talvel elab poolsada inimest, külastanud vähemalt 500 bongarit.
Yle Uudised kirjutas erakordsest olukorrast, kus väikesaare ettevõtjail on keset talve käed tööd täis.
“Detsember on tavaliselt olnud vaikne aeg, aga nüüd on kõik toad nii meil kui ka teistel saare majutusettevõtjail juba mitu nädalat täis,” ütles 4. jaanuaril Yle Uudistele Eero Laaksonen, kel on majutuskohti sajale inimesele. Varem on Laaksonenil kohad hõivatud olnud suvel, kuid mitte talvel.
Linnu vaatlemine on Tarvo Valkeri andmetel Utöl raskem, kui oli Haapsalus – kuna saarel on soojem ja toitu laiemalt leida, ei püsi lind konkreetses kohas nagu siin, kus ta käis toitumas veepuhastusjaama aia taga.
Valker pakkus, et rebassidrik on hiljemalt kevadeks Utölt kindlasti läinud. “Rändeinstninkt sunnib teda edasi liikuma,” selgitas ta.
Kuna linnu Haapsalust kadumise (umbes 18. detsember) ja Utöl väljailmumise aeg (20. detsember), samuti fotod klapivad, on Valkeri sõnul kindel, et tegemist on sama isendiga.
Haapsalus käis haruldust vaatamas sadakond linnuvaatlejat – lisaks eestlastele bongarid Lätist, Soomest, Rootsist, Suurbritanniast, Hollandist, Saksamaalt ja Belgiast.
2. detsembril Haapsalus avastatud rebassidrik on läbi aegade kõige eksootilisem linnuharuldus Eestis, varem pole meil vaadeldud mitte ühtegi Põhja-Ameerika päritolu värvulist. Linnu lähim levila ulatub Kanada idaossa.
Looduslikku päritolu vaatlusena on rebassidrikut (Passerella iliaca) enne Haapsalut Euroopas varem nähtud ainult kahel korral – Iirimaal ja Islandil, viimati 50 aastat tagasi.