Ülle Erman: Pessimismiks ei ole alust

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Vastukaja Ivar Soopani artiklile 2012. aasta Läänemaal – rõhtkriips märgatavate võngeteta.

Olen loole lisatud kommentaariga vägagi nõus, suuri võnkeid polegi vaja. Juba liblikatiiva liigutusest saavad väidetavalt alguse ka suured muutused. Püüan lühidalt omapoolse kommentaari sõnastada.

Läänemaa (ja ka Hiiumaa) pingutavad jätkuvalt selle nimel, et ühel päeval saaks ka siia rongiga sõita, kuid otsustamine paraku meist ei sõltu. Läbimurret raudtee taastamise osas ootame kindlasti, ega muidu ei toimuks juba 17. jaanuaril järjekordne ühine raudtee taastamist toetav volikogude ja teiste toetajate ühine aktsioon.

Haldusreformi teema on terve 2012.aasta päevakorras olnud. Kullamaa ettepanekust naabritele küll asja ei saanud, aga nüüd on järg sealmaal, et vähemalt Põhja-Läänemaa ootab huviga Ridala vallavolikogu otsust, kas ja kellega läbirääkimisi alustatakse. Ja kes Läänemaa vallajuhtidest ühinemise „pidur“ on, ei oska ka öelda. Pigem toetavad kõik vähem või rohkem ühinemist ja mõned neist teevad seda valjuhäälselt ning järjekindlalt. Vastuseis on enamasti tekkinud kas volikogu poolt või rahva küsitluste alusel. Inimesed ju mäletavad ajalugu ning Eestimaal on ühinemisi ja lahutamisi olnud liigagi palju. See teeb aga ettevaatlikuks. Ja kahjuks on ka õigusakte, mis töötavad ühinemise vastu. Näiteks maakonna bussiliin muutuks omavalitsusesiseseks bussiliiniks ja jääks dotatsioonist ilma. Poliitikud on küll lubanud sellised probleemid kõrvaldada, aga siiani pole seda tehtud.

Öelda, et vallaametnikel on elanikest poogen, on ilmselge liialdus. Eriti kui tuua näiteks pangaautomaatide kinnipaneku või politseijaoskonna sulgemise. Viimaste osas on just vallaametnike ja kogukonna koostöös tõsist tööd tehtud. Virtsu pangaautomaat on ilmselt üks Eesti tuntumaid ja Lihula konstaabli puudumise valguses on politsei teema tervikuna suuremat kajastust leidnud. Loodetavasti aitab teema aktuaalne püstitus ja konstaablite pisike palgatõus ka Lihulasse uuesti oma konstaabli leida.

Ja tegelikult on möödunud aastal üht-teist suuremat või väiksemat ikka ka ära tehtud: Haapsalusse tuleb riigigümnaasium, mis saab kenasti remonditud, kompetentsikeskus ja neuroloogiahaigla arenevad hoogsalt edasi, avati uued lastekodu ja erihoolekande peremajad. Aasta lõpus avati renoveeritud De La Gardie loss ja juurde loodi uusi hooldekodu ja õendusteenuse kohti. Jätkuvalt toimuvad Läänemaale märgilised väga head üritused: Matsalu Filmifestival, Augustibluus, Valge Daami päevad jne jne. Valminud või arenemas on mitmed spordirajatised nii Haapsalus kui maakonnas. Uuemõisas avati uus lastepäevahoid. Ja suvise vihmast põhjustatud veeuputusega tuldi ka läänlased vähem või rohkem toime.

Kindlasti saab veel rohkem ja veel paremini, kuid Ivar Soopani loos läbivaks pessimismiks ei tohiks küll alust olla. Loodetavasti lõppeva majanduslanguse tingimustes on siiski suudetud ilma suuremate kahjudeta hakkama saada. Eks marjamaa on alati kusagil mujal, osakem siiski ka olemasolevat märgata ja hinnata.

Edukat uut aastat soovides

Ülle Erman,
Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees

6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
aga erman on vait
9 aastat tagasi

kui väita et – otsustamine paraku meist ei sõltu ja pangaautomaadi tagasisaamist peetakse töövõiduks ja vaata et Matsalu Filmifestival, Augustibluus, Valge Daami päevad jne toimuvad ka vaid KOVde vabal tahtel siis selle ideoloogia meenutab pigem komsomoli koondust. KOVde tegevuse mõõdupuu ei ole mitte see kas eelnimetatud tsirkus toimub vaid see kas Läänemaa inimene tahab siin läänemaal elada. Nagu näha ei taha ja see on KOVde tegemata töö. Aga selle mitte tunnistamine näitabki vaimunõtruse taset. See et ermanid, luiged, vared, suured, suklesed või peksared on siin aasta kümneid võimu ümber virvendanud on patoloogia sest ilma selleta enam elada ei osata aga… Loe rohkem »

Kohalik.
9 aastat tagasi

Teatud grupp inimesi on juba aastaid kaks-kolm volikogudes haldusreformi pooldajad olnud, aga vastu on töötanud just KOV töötajad ja juhid, kuna just kardeti ja kardetakse ka praegu oma soojade töökohtade pärast. Ja äkki peavadki siis lõpuks ka päriselt tööle hakkama. Niikaua kui kannatas eelarvetega enam-vähem mäele tulla,seni joosti suure kaarega mööda haldusreformi teemast, just nii nagu Ivar seda mainis. Aga nüüd on se karm reaalsus kohale jõudnud , et KOV eelarved on suurtes miinustes juba, kõik ootavad nüüd seda riigipoolset tasandusfondi, et ei tea mis ime päästerõngas see veel nüüd olema peaks. Ja tunnistavad , et riik süüdi riik paha.… Loe rohkem »

mart
9 aastat tagasi
Reply to  Kohalik.

no nii, Ülle, mis sa nüüd selle peale kostad? Arvatavasti mitte midagi. Jutt ju jumala õige.

kodanik
9 aastat tagasi

Raudtee teema unustasin ju täitsa ära. Kas mitte ei vea seda grupp ärimehi, kelle aktiivne tegutsemine sunnib ametnikke aeg-ajalt kaasa noogutama. Ametnike põhiline mure on endale õigeks päevaks käärid osta ja end püünele ritta seada. Raudtee sulgedega saab pr Erman end veel mitu aastat ehtida, ka gümnaasiumiga vähemalt ühe aasta veel.

kodanik
9 aastat tagasi

Tore kuulda, et Ülle Ermani jaoks oli 2012 harukordselt viljakas. Filmifestival, Augustibluus ja Valge daam kõik ühel aastal – uskumatu. Sama hästi võiks piiskopilossi olemasolu ja rebassidriku külaskäiku ametnike saavutuseks lugeda. Haapsallu TULEB gümnaasium! Kas tõesti? Minu arust anti kool ühest alluvusest teise, muud ei midagi. Ammu oleks pidanud andma. Kui Swedbank poleks Virtsus pisukest PR apsakat teinud, ei teaks keegi ei Virtsust ega tema raudkastist midagi. Seegi siis saavutus või? Sama lugu Lihulas – sealne politseisaaga on pikaajalise tegemata töö tulemus mitte töövõit. Kohale aeti kolm Riigikogu liiget, kes tegid veidi blää-blää ja läksid oma teed. Kuldrahamees Lauri Luik… Loe rohkem »

Nagu alati
9 aastat tagasi

on pr.Ermani jutt arukas ja tasakaalukas.Kui Läänemaal poleks seda arukat ja tasakaalukat daami,oleks ilmselt mitmedki praegu ennast napoleonideks pidavad tegelased üksteisel kõrid läbi närinud,sest üle aia nad näha ei oska ja oma metsast nad väljas käinud pole,anna kõigevägevam pr.Ermanile pikka meelt ja Läänemaa rahvale tarkust teda enda juures hoida.Soopaniga olen üldjoontes nõus,sest alates esimestest maavanematest on need tegelased ainult Läänemaalt kasu lõiganud teda tükkhaaval maha müües.Loodame,et uus mees on targem ja jääb sellega läänlastele meelde,et seisab Läänemaa eest.