* Nädalavahetusel oli Helsingi läänlaste päralt — sadakond esinejat ja käsitöölist käis Helsingi mardilaadal Läänemaad tutvustamas
Poolteist aastat ettevalmistustöid päädis nädalavahetusel sadakonna läänemaalase invasiooniga Helsingisse, kus tänavuse mardilaada teemamaakond oli Läänemaa.
Helsingi Kaapelitehdases peetud mardilaata külastas laupäeval–pühapäeval umbes 15 000 inimest. Peakorraldaja Tuglase seltsi kultuurisekretäri Tapio Mäkeläineni sõnul oli seda küll pisut vähem mullusest, mil end tutvustasid Saare– ja Hiiumaa, kuid samal tasemel varasemate aastatega. „Aga eks Saaremaa olegi Soomes tuttavam kui teised Eesti regioonid,” ütles Mäkeläinen.
Ta lisas, et teemaregiooni olemasolu ongi see, mis eri aastatel peetud mardilaatu eristab. „Eesti tundub küll väike, aga tegelikult on päris suur, ja kõik regioonid on erinevad,” ütles Mäkeläinen.
Teemamaakonnaks olemine tähendas, et laadahallis oli Läänemaal eraldi kujundusega ala, oma kaupa pakkus ja end tutvustas paarkümmend turismiettevõtjat ja käsitöölist. Läänemaa pitserit kandis ka mardilaada kultuuriprogramm, turismi– ja ettevõtlusseminar.
Reedel peetud turismiseminar, kus kuulajad olid peamiselt turismi– ja laevafirmade esindajad ja ajakirjanikud, oli aegade üks rahvarohkemaid.
Mardilaada külastajaskonna võib jagada laias laastus kolmeks — soomlased, kes tulid jõulueelsel ajal laadale eesti toidu– ja käsitöökraami soetama, Eesti ja eesti keele vastu sügavamat huvi tundvad inimesed ja Soomes elavad–töötavad eestlased. Tapio Mäkeläineni sõnul võiks siia lisada veel ühe kategooria: soomlased, kes plaanivad Eestit külastada ja tulid laadale infot küsima ning otsima laevafirmade pakutavaid soodushinnaga pileteid, majutuspakette või ürituste pileteid.
Küsimusele, kas laada tavakülastaja ka märkas, et põhitähelepanu all on Läänemaa, vastas Tapio Mäkeläinen, et kõik 15 000 sellest ehk aru ei saanud, kuid mõni tuhat kindlasti.
Käsitöölised olid rahul
Mardilaada tegevust jagus mitmesse Kaapelitehdase ruumi — kunagises Merikaapelihallis oli laadaosa, kus käis elav kauplemine. Laupäeval, laada avapäeval olid esimesed ostjad kohal juba pool tundi enne ametlikku avamist. Esimese päeva ennelõunal oli rahvarohkuse tõttu laudade vahel raske ringigi liikuda.
„Lõpuks saab ka istuda,” ohkas laupäeval laada sulgemise järel Altmõisat tutvustanud ja Altmõisa laua taga juustu–singivurre müünud noormees. Kuuesajast kaasavõetud vurrist oli esimese päevaga nelisada läinud.
Haapsalu käsitööseltsi eestvedaja Mirje Sims ütles, et Haapsalu sallide vastu on huvi tuntud ja neid ka laadalt ostetud. Helve Tellei Rõude külaseltsi Kangrupesast kinnitas juba laupäeva ennelõunal, et mitu kaltsuvaipa on laadal uue omaniku leidnud.
Rahvuslike tikanditega kaunistatud rõivaid pakkuva TikiMari omaniku Tiina Kannistu sõnul oli klaastoodetel küll suurem minek kui tikitud rõivastel, kuid eks riideid olegi laadalt keeruline soetada. TikiMari kleitide tellimusi tuli aga mitu. Huvi aitasid tekitada ka laadasaalis peetud moedemonstratsioonid.
Lihula rahvakultuuriseltsing võis aga uhkustada, et Kaja Kivisalu pärlitega kaunistatud vildid leidsid uue omaniku — need ostis ära Evelin Ilves. Ta lubas küll lahkelt vildid laada lõpuni letile jätta ja saab kauba kätte, kui käsitöölised on Eestis tagasi.
Promenaadi hotelli juht Evelin Lauri pidas samuti laadast osavõttu kasulikuks. „Kõik ei tahagi spaapuhkust, vaid tahetakse ka niisama öömaja,” ütles ta ja lisas, et sõlmis mitu head ja kasulikku kontakti.
Staarid tõmbasid
Laadasaali kõrval jagus kogu aeg rahvast ka Koidula kohvikusse, kus müüdi eesti kirjandust ja toimus kultuuriprogramm.
Suurimad publikumagnetid olid ettearvatult presidendiproua Evelin Ilves ja kirjanik Sofi Oksanen. „Tuntud nimesid peab olema, need tõmbavad tähelepanu,” ütles Tapio Mäkeläinen. Evelin Ilves rääkis kuulajaile oma tööst tervislike eluviiside ja kohaliku toidu propageerimisel. Saanud kingiks Lihula lilltikandiga salli, kutsus Ilves inimesi Läänemaad külastama, kiitis siinset arhitektuuri ja omapära.
Sofi Oksaneni ülesastumise ajal püstitati aga Koidula kohvikus publikurekord. „Liikuma küll ei saanud,” vahendas muljeid Anneli Haabu.
Kui Oksanenile anti kingituseks üle Pille Källe kootud lillat värvi Haapsalu sall, haaras ta mikrofoni, et rääkida, kuidas õhuline sall läbi sõrmuse mahub. Tuntud kirjanik meenutas ka oma lapsepõlve külaskäike Haapsallu ja Läänemaale. Kui Ilves ja Oksanen on tuntud nimed ka soomlaste seas, siis Soomes elavate eestlaste seas oli tõmbenumber Ivo Linna, kelle oli kaasa võtnud Antti Kammiste.
Muusikalise osa põhiraskus lasuski Kammiste õlgadel, kes oli laval peaaegu iga etteaste ajal — peale Ivo Linnaga esinemise osales ta ka projektides koos Madis Kari ja Maarja Suklesega.
Samamoodi oli suur koormus koos Antti Langiga programmi juhtinud Sepo Seemanil, kes laupäeva õhtul tantsitas publikut ansambliga Kala.
Särtsakalt mõjus Wiedemanni gümnaasiumi tantsurühm Läki Tantsule, kes peale tantsimise pidi täitma moedemonstratsioonidel ka modellirolli. Tapio Mäkeläineni sõnul oli eriti tore, et tulnud olid ka vehklejad. Laadal pidasid Sten ja Brit Priinits vehklemismatši, selgitusi jagas nende ema ja treener Helen Nelis–Naukas. „Meil on mardilaadal vähe sporti näidatud, vehklejate esinemine oli väga meeldiv ja tore,” ütles Mäkeläinen.
Palju kiidusõnu teenis ka reedeõhtune kontsert Temppeliaukio kirikus, kus esinesid Läänemaa juurtega muusikud. Madis Kari kokku pandud kontserdikava koos vahetekstidega moodustas ilusa terviku ja meelitas kohapeale suure publiku.
Anneli Haabu sõnul oli korraldajate eesmärk, et enamik esinejaid ja siinpoolseid korraldajaid oleks Läänemaalt pärit. „Siis ollakse oma asja eest väljas, ja see sünergia tekkis,” ütles ta.
Kokkuvõtted mardilaadast teevad Tuglas–seura, Eesti ettevõtluse arendamise sihtasutus ja läänlased detsembri keskpaigas.
käimegi kord aastas helsingis pirukaid müümas?